Keskkonnakahjulikke (loodusvarasid mittesäästvaid ja saastavaid) tooteid ja tegevusi, sh põlevkivienergeetikat maksustatakse nende keskkonnakahjulikkust arvestavalt, misläbi antakse signaal keskkonnasõbralike toodete ja teenuste pakkumise suurendamiseks. Samas tagatakse tasakaalustatud sotsiaalmajanduslik areng, riigi konkurentsivõime säilimine ja energiatoodete varustuskindlus. ÖMRiga ei mõjutata fossiilsete kütuste omavahelist konkurentsiolukorda ega looda eelist imporditavale fossiilsele energiale. Kõrgemaid keskkonnatasusid juurutatakse järk- järgult pikema perioodi jooksul andmaks inimestele ja ettevõtetele aega muudatustega kohanemiseks ja muutmaks oma tegevust keskkonnasäästlikumaks. ÖMRi kavandamisel peetakse silmas struktuursete reformide aeganõudvust. ÖMR suunab energia tootmist ja tarbimist tehnoloogiliselt uuendama. Selleks nähakse ette investeeringud alternatiivsete energiatootmise tehnoloogiate juurutamiseks ja laialdasemaks kasutuselevõtuks ning
1.2. Tüpoloogiline andmekäsitlus. Tüpoloogilisest mõtteviisist lähtuv fosiilsete leidude taksonoomiline hindamine on tekitanud palju raskusi inimlaste fülogeneesikäigu mõismisele. Selle lähenemisviisi puhul vaadeldakse liiki kui ühtsele standardile vastavate isendite kogumit, aga mitte kui ruumis ja ajas muutuvaid populatsioone, mida iseloomustab individuaalne, sooline, geograafiline jms. muutlikkus. Seetõttu anti peaaegu igale fossiilsele leiule, mis millegi poolest erines teistest, iseseisva taksoni - liigi või perekonna - staatus. Varasem antropogeneesialane kirjandus kubiseb inimlaste perekondadest ja liikidest (Australopithecus, Paranthropus, Telanthropus, Meganthropus, Pithecanthropus, Sinanthropus, Homo heidelbergensis, H. neanderthalensis, H. rhodesiensis, H. soloensis jt.) ning nende fülogeneetiliste seoste mitmesugustest tõlgendustest.