toiteala? Silur-Ordoviitsium veekompleks Kordamisküsimused teemale 8: 1. Milliseid ohte kujutab keskkonnale veisekasvatus? Veisefarmid toodavad palju sõnnikut, mis võib tuua kaasa pinna- ja põhjavee reostuse forfori ja lämmastiku ühenditega. 2. Kus Eesti majapidamistes on piiratud kariloomade arv hektari põllumaa kohta? Nt Pandivere kõrgustik (kohtades, kus põhjavesi on halvasti kaitstud reostuse eest) 3. Millised aiandites kasutatavad ühendid on kõige ohtlikumad? V: Fosfororgaanilisi ühendeid (nt karbofoss), Kloororgaanilisi ühendeid (aldriin, dieldriin, heptakloor jt). 4. Millise koostisega võib olla prügila filtraat ehk nõrgvesi? V: Reostunud pinnavees ja põhjavees määratakse kõrged raskmetallide, kloriidide ja teiste halogeenide sisaldused. Üldine mineraalsus võib filtraadil olla kuni 52 g/l 5. Milline oht on võib olla seotud olmeprügilate filtraadiga? V:Paljude eriti ohtlike komponentide piirväärtused on ületatud rohkem kui 100
metatserkaare on ühes silmas üle 25 isendi, jäävad vikerforellid kasvus kängu ja kaotavad nägemise. 3) Kalade mürgistus fosfororgaaniliste pestitsiididega Lagunevad kuu aja jooksul. Sellesse ainete rühma kuuluvad erineva otstarbega petitsiidid (akaritsiidid insektsiidid, fungitsiidid, nematosiidid ,herbitsiidid ,defoliandid) .Enamik neist lahustub vees halvasti ,kuid nende kontsentraatide emulsioonid on vees püsivad ja on sellistena kaladele kõige ohtlikumad. Enamik fosfororgaanilisi petitsiide laguneb looduses kuu või paari jooksul ,mõned aga püsivad kuni aasta. Fosfororgaanilised mürkkemikaalid satuvad kala organismi lõpuste ja naha kaudu. Kalas võivad nad muutuda veelgi mürgisemateks ühenditeks. Kogunevad maksas ,neerus ,sooleseinas ,põrnas, kuid kahjustavad eelkõige närvisüsteemi. Krooniliste mürgistuste korral kahjustused süvenevad. Iseloomulik on närvisüsteemi kahjustus, kohalik mõju on nõrgalt väljendunud
annaabi.ee 
