Paljastati ka ökoloogilise katastroofi võimalus ja migrantide sissevool. VLKP peasekretäri Mihhail Gorbatšovi alustatud avalikustamise ja majanduse uuendamise tingimustes ei saadud seda infot summutada. Eestlased asusid koguma allkirju kaevanduste loomise vastu. Tartu üliõpilased avaldasid aulakoosolekul umbusaldust venemeelse Eesti kommunistliku partei 1.sekretäri ehk valitsusjuhi Karl Vaino vastu. 1.mai demonstratsioonile tulid Tartu üliõpilased fosforiidivastaste loosungitega. Pisut hiljem levisid kollased särgid tekstiga: „Fosforiit? Tänan, ei!“ Levimuusiku Alo Mattisen`i laulus „Ei ole üksi ükski maa“ lubati Virumaad mitte hätta jätta. Noorteliikumine „Noor-Tartu“ Tartu ülikooli juures uuris ja avalikustas Eesti ajaloos mahavaikitud fakte. Baltikumi koloniseerimisküsimus tõusis USA poolt toetatuna üles Euroopa julgeoleku konverentsiistungitel just tänu eesti pagulaste tõttu. 25.03
aeglaselt kulgevaks. · Võimu võõrandumine rahvast, paralleelsed maailmad 80ndatel oli venestamine muutunud järjest raskemaks. Venelaste arv kasvas ja hakkas levima kartus, et varsti ei saa eestlased enam asju omas keeles ajada. Järgnevate sündmuste areng Eestis: · Fosforiidisõda 1987-1988 (üliõpilaste protestid jms). Põhjuseks oht, et rajatakse fosforiiditehas loodusreostus, massiline tööjõud Venemaalt. Kollane värvus oli fosforiidivastaste värv, plakatid olid nt kollased. · Rahvusliku meelsuse tõus · Teema on aktuaalne nii teles kui ka teatris (nt Saaberi ,,Koduvõõrad" Rakvere teatris). Rakvere oli fosforiiditehase keskmes. Teatri esmased reageeringud muutustele ühiskonnas: · Suurem sõnavabadus võimaldab tuua lavale teemasid, mis seni on olnud tabudeks (nt küüditamine, nõukogude poliitikat ja ühiskonnakorraldust kritiseerivad teemad, sh nn tööstusteema)
annaabi.ee 
