2.9 m maardla põhjaosas. TAPA leiukoht- kasutuselevõtmise raskuste ja põlevkivi madala kvaliteedi tõttu on see käesoleval ajal bilansist maha arvatud. Kasutamine: 90% energeetikas, 8% põlevkiviõli tootmiseks, 2% põlevkivijääkide kasutamine ehitusmaterjalide tootmiseks. Diktüoneema argilliit Tavapärane põlevkiviliik - orgaanilise ainega läbi imbunud kõvastunud savikivim, mis lasub ordoviitsiumi allosas vahetult fosforiidilasundi peal. Lasund levib katkematu kihina Eesti põhja- ja loodeosas Hiiumaalt Narvani, kuid arvestatavad paksused (max 8m Osmussaarel) jäävad Haapsalu-Tallinna vahelisele alale. Kasutamine tõkestatud: madal orgaanikasisaldus, kõrge püriidi- sisaldus.Viimane laguneb põletusprotsessidel vääveloksiidseks gaasiks, mis põhjustab atmosfäärisaastet. Perspektiivikamaks loetud temas esinevate haruldaste elementide (U, Mo, V) kõrgendatud sisalduse tõttu. Kaevandati Sillamäel 1948-1952 uraani
Pimestiku klindisaarestik, Vaivara Sinimäed, Utria klindisaar. Tihelõheline lubjakivi Vaivara Sinimägedes. http://www.looduskalender.ee/klint/Pildid/650/160-tihel3732.jpg Sõtke klindilaht lõikub Päite klindiplatoost idas edelakagu suunaliselt paeplatoosse u 4 km. Klindilahe jätkuks on lühike (kuni 1,5 km), kuid see-eest sügavalt ja järsult paeplatoosse lõikunud Sõtke org. Sõtke klindilahe kallastel eristuvad nii Ordoviitsiiumi (lubjakivi), fosforiidilasundi kui ka Kambriumi I (liivakivi) astang. Klindilahe põhi on u. 10 m ümp, laskudes klindilahe lääneküljel 1020 m amp. Läänest klindiorgu laskuval Langevojal on u 200 m pikkune ja kuni 15 m sügavune kanjon ning sellel 5,5 m kõrgune Langevoja juga. Langevoja kanjon ja juga Sõtke orgu laskuval Langevojal. http://y.delfi.ee/norm/208101/11164661_5TU8BY.jpeg Kannuka klindineemik (u 3 km2) eendub Sõtke klindilahe idaranniku ja Perjatse klindioru
annaabi.ee 
