perioodis. · Looduses: väga levinud, peamiselt fosfaatidena (Ca3(PO4)2). Tähtis bioelement (valkude koostises, luudes ja hammastes kaltsiumfosfaat, tähtis taimedele - fosforväetised). · Allotroobid valge fosfor ja punane fosfor (tikudoosi süütepinnas). 2. Ühendid · P4O10 (fosfor(V)oksiid) tekib fosfori põlemisel. Tahke ja väga hügroskoopne. Reageerimisel veega moodustab ortofosforhappe (H3PO4). · Fosforhapped fosforhappeid on väga palju. Kõige tähtsam on ortofosforhape (H3PO4). On keskmise tugevusega hape. Soolad on fosfaadid. · Fosfaadid on fosforhappe soolad. Kasutatakse fosforväetistes, vee pehmen- damises ja taimekaitsevahendite koostisena. SÜSINIK 1. Üldiseloomustus · Asub IVA rühmas 2. perioodis. Elektronvalem on 2s22p2. · Süsinik on suhteliselt väheaktiivne mittemetall.
P4 + 6CO2= P4O6 + 6CO Veel reaktsioone Mg3P2 + 6HCl > 3MgCl2 + 2PH3 ; 4P + 3NaOH + 3H2O > PH3 + 3NaH2PO2 ; PH4I + KOH> KI + PH3 + H2O FOSFORHAPPED Fosforil on rohkem anograanilisi oksohappeid kui ühelgi teisel elemendil. Keeruliseks teeb fosforhapete liigituse asjaolu, et ühes happes võib fosfor esineda mitmes oksüdatsiooniastmes (I-V). Puhtal kristalsel kujul on eraldatud ühe- kuni kuueprootonilisi fosforhappeid. H3PO4 (orto)fosforhape H3PO2 hüpofosforishape H4P2O6 difosforishape ehk hüpofosforhape H3PO3 - fosforishape H4P2O7 difosforhape ehk pürofosforhape (HPO3)x - metafosforhape Kasutusalad: FOSFORVÄETISED Fosfaate lisatakse toiduainetesse ka nende konserveerimisel ja vorstide valmistamisel, kuna ta seob fosfaadid seovad endasse niiskust ja aitavad lihal säilitada parema värvuse,
Fosfor(V)oksiid on valge tahke, amorfne, klaasjas või kristalliline aine. Kristalne P4O10 on molekulvõrega ühend, kus molekulid asuvad kristalvõre sõlmpunktides. Ta on sööbiv ja erakordselt hügroskoopne, mis seob tugevasti õhuniiskust ja vett ka teiste ainete koostisest. Seepärast võivad orgaanilised lahustid ja paber kokkupuutel fosfor(V)oksiidiga süttida.Veega kokkupuutel toimub tormiline reaktsioon, sageli lausa väike plahvatus ja leek ning moodustub rida fosforhappeid. PH3 fosfaan (fosfori vesinikuühend) Fosfaani molekul on trigonaalse püramiidi kujuline. Ta on ebapüsiv, värvusetu, roiskunud kala või küüslaugu lõhnaga, väga mürgine, vees ja orgaanilistes lahustites lahustuv gaas. Fosfaan ja fosfooniumsoolad on tugevad redutserijad, redutseerides metallisooladest välja vaba metalli: 8AgNO3 + PH3 + 4H2O --> 8Ag + H3PO4 + HNO3 Temperatuuril üle 100 °C süttib fosfaan õhus. Soo- ja virvatulude teket soodes ja
Fosfor(V)oksiid on valge tahke, amorfne, klaasjas või kristalliline aine. Kristalne P4O10 on molekulvõrega ühend, kus molekulid asuvad kristalvõre sõlmpunktides. Ta on sööbiv ja erakordselt hügroskoopne, mis seob tugevasti õhuniiskust ja vett ka teiste ainete koostisest. Seepärast võivad orgaanilised lahustid ja paber kokkupuutel fosfor(V)oksiidiga süttida. Veega kokkupuutel toimub tormiline reaktsioon, sageli lausa väike plahvatus ja leek ning moodustub rida fosforhappeid. Vee liitumine tetrafosfordekaoksiidile kulgeb tegelikult astmeliselt. Kõigepealt tekib metafosforhape HPO3, mis on tuntud ainult polümeerina (HPO3)x X>2. Edasi tetrafosforhape H4P2O7 ja alles lõpuks ortofosforhape. Meta- ja tetafosfaadid on mürgised, kuid fosforhappe lahjendatud lahustes neid pole . Happelise oksiidina reageerib ta aluste ja aluseliste oksiididega moodustades vastavaid fosfaate. Olenevalt tingimustest võib fosfor(V)oksiid esineda ka suuremate polümeeridena, kuid
hügroskoopne, mis seob tugevasti õhuniiskust ja vett ka teiste ainete koostisest. Seepärast võivad orgaanilised lahustid ja paber kokkupuutel fosfor(V)oksiidiga süttida. P4O10 molekuli struktuur (Joonise allikas: http://www.3dchem.com/inorganics/P4O10.jpg ) Veega kokkupuutel toimub tormiline reaktsioon, sageli lausa väike plahvatus ja leek ning moodustub rida fosforhappeid. Vee liitumine tetrafosfordekaoksiidile kulgeb tegelikult astmeliselt. Kõigepealt tekib metafosforhape HPO3 , mis on tuntud ainult polümeerina (HPO3)x X>2. Edasi tetrafosforhape H4P2O7 ja alles lõpuks ortofosforhape. Meta- ja tetafosfaadid on mürgised, kuid fosforhappe lahjendatud lahustes neid pole . Happelise oksiidina reageerib ta aluste ja aluseliste oksiididega moodustades vastavaid fosfaate. Koostanud: Janno Puks
individ. ühenditena tuvastatud: P4O, P4O2 (P2O), P4O6 (P2O3), P4O8, P4O10 (P2O5), PO3 P4O10 on sööbiv, põhjustab nahale sattudes põletusi ;veega kokkupuutel väike "plahvatus" ja leek; (org. lahustid ja paber võivad süttida); laboris laialdaselt kasutatav aine. Happed: Fosfori happed f. hapnikuühendid, kus f. oksüd.aste on +1 ... +5; Fosforhapete keemia üsna komplitseeritud tuntakse 8 põhitüüpi fosforhappeid. Valge f. sõjanduses: suitsutekitajad, süütevahendid (pommid, napalm jm.) Punane f. tuletikutööstuses (tikukarbi hõõrdepinna põhikomponent) hõõglampides (gaasisiduja volframniidil); Fosforit kasutatakse ka mõnede sulamite koostises. Fosforväetised ja fosfaatsed pesemisvahendid põhjustavad suure kasu kõrval olulist keskkonnareostust vetikate vohamine. Arseen: traditsiooniliselt märgitaks e avastajana : Albertus von Bollstadt (Albertus Magnus ) 1250.a.
Reageerib veega a) külmalt → fosforishape: P4O6 + 6H2O → 4H3PO3 e. H2[PO3H] metalliga asendatavad soolad: fosfitid b) kuumalt P4O6 + 6H2O → PH3 + 3H3PO4 fosfaan (orto)fosforhape Happed Fosfori happed – f. hapnikuühendid, kus f. oksüd.-aste on +1 … +5 Fosforhapete keemia – üsna komplitseeritud - tuntakse 8 põhitüüpi fosforhappeid neist tähtsaim H3PO4 (orto)fosforhape (fosforhape) – praktikas värvitu, veega segunev viskoosne vedelik sisaldab ≈ 85% H3PO4, d = 1,70 kg/dm3 puhtal kujul värvitud kristallid, sto 42,5ºC soolad fosfaadid (ortofosfaadid) tekib P4O10 hüdratatsiooni lõppsaadusena (sel hüdratatsioonil on palju vaheastmeid): P4O10 + 6H2O → 4H3PO4 (summaarselt) H3PO4 kuumutamisel eraldub (olenevalt tingimustest) erinev hulk H2O (dehüdratatsioon): 2H3PO4 H4P2O7 difosforhape (pürofosforhape)
annaabi.ee 
