Sel viisil tekib membraani sise- ja väliskülje vahel Na+ ioonide potentsiaal. Energiaallikaks on näiteks oksaloatsetaat. Selline süsteem on kirjeldatud bakteril Klebsiella pneumoniae. Mõnikord on ka PTS toodud ka primaarsete transporterite alla. Transpordi käigus toimub fosfoenoolpüruvaadi PEP hüdrolüüs. Kui suhkur seondub transporteriga, ta fosforüleeritakse. Fosforüülrühm pärineb PEP-ilt ja kantakse üle proteiini kinaasi Ensüüm I (EI) ning fosfoaktseptorvalkude HPr (Histidine Protein) ja Ensüüm II (EII) abil. EI ja HPr on kõigi PTS-de puhul ühised, EII on substraadile spetsiifiline. Sekundaarne transportsüsteem võimaldab molekulidel läbida membraani olemasoleva, primaarse transportsüsteemi abil loodud ioongradiendi arvelt, kasutades näiteks prootonpotentsiaali (mõnikord ka Na +- ioonide potentsiaali). Üheks kõige paremini iseloomustatud süsteemiks on laktoosi transport rakku laktoosi permeaasi LacY abil
Transpordi käigus toimub fosfoenoolpüruvaadi PEP hüdrolüüs. Substraadi transportimisega rakku kaasneb selle keemiline modifitseerimine, kus substraat fosforüülitakse. Praeguseks on iseloomustatud üle 20 erineva süsteemi, mis võimaldavad rakku tuua erinevaid suhkruid või nende alkohole (näiteks mannitool, glükoos, mannoos). Kui suhkur seondub transporteriga, ta fosforüleeritakse. Fosforüülrühm pärineb PEP-ilt ja kantakse üle proteiini kinaasi Ensüüm I (EI) ning fosfoaktseptorvalkude HPr (Histidine Protein) ja Ensüüm II (EII) abil. EI ja HPr on kõigi PTS-de puhul ühised, EII on substraadile spetsiifiline. EII-l on identifitseeritud 3 autonoomset domääni. Hüdrofiilne domään IIA (varem tuntud ka nimetuse all EIII või III) sisaldab esimest fosforüleerimise saiti (P~His). Hüdrofiilne domään IIB sisaldab teist fosforüleerimise saiti (P~Cys, mõnedel ensüümidel ka P~His).
annaabi.ee 
