poolläbipaistev tahke aine. Sulab 44o Celsiuse juures. Kergel soojendamisel või hõõrumisel süttib kergesti. Põlemisel annab kuni 800kraadise temperatuuri. Sattudes põlevana inimese nahale, tekitab valge fosfor väga sügavaid ja ohtlikke põletushaavu. Verre ja seedimisteedesse sattudes mõjub valge fosfor kange mürgina. Fosfori stabiilseim oksüdatsiooniaste on +5. Teised olulisemad oksüdatsiooniastmed on +3 ja 3. Fosfori oksiidid on happelised. Fosfori vesinikühendid, fosfaanid ehk fosfiinid, on tugevad redutseerijad. Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p3 Elektronskeem: +15|2)8)5) Elektronite arv: 15 Neutronite arv: 16 Prootonite arv: 15 Aatommass: 30,97376 Sulamistemperatuur: 44,1 °C Keemistemperatuur: 277 °C Tihedus: 1,82 g/cm3 Värvus: värvusetu / punane / hõbevalge Avastaja(d), avastamisaeg, - koht: Hennig Brand, 1669, Hamburg, Saksamaa Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4mmastik http://www.crjg.vil
Kuulub p elementide hulka. Omapärane on see, et tavatingimustes stabiilseim vorm punane fosfor ei oma kindlat struktuuri, vaid ta omadused on varieeruvad. Fosfori aur koosneb tetraeedrilistest P4 molekulidest. Nende kondenseerudes tekib valge fosfor. Fosfori stabiilseim oksüdatsiooniaste on +5. Teised olulisemad oksüdatsiooniastmed on +3 ja 3. Fosfori oksiidid on happelised. Fosfori vesinikühendid, fosfaanid ehk fosfiinid, on tugevad redutseerijad. Eesti fosforiit on oobolusfoforiit, mis tekkis ordoviitsiumi meres elanud käsijalgsete(perekond Obolus) fosfaatseist karpidest. Maardu Keemiakombinaadis kaevandatakse fosforiiti karjääris. Tähtsamad maardlad meie vabariigis paiknevad Maardus, Tsitres, Toolses, Aseris, Saksas ja Narvas. Maailma suurimad apatiidivarud paiknevad Koola poolsaarel.
Mittemetallid on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone. Perioodilisustabelis asuvad nad peaalarühmades ülal paremal, k.a. vesinik, mis asub tavaliselt kõige esimese elemendina ülal vasakul. Mittemetallide hulka kuuluvad ka väärisgaasid, kuigi need ei liida elektrone, sest nende väline elektronkiht on maksimaalselt täitunud. Võrreldes metallidega on mittemetallid oma ehituselt ja omadustelt palju vähem sarnased. Halogeenid on aga omavahel tunduvalt sarnasemad, kui teiste rühmade mittemetallid. Keemilistes reaktsioonides moodustavad nad teiste mittemetallidega tavaliselt kovalentse sideme, metallidega tavaliselt ioonilise sideme. Mittemetallide lihtainete omadused: · Ei juhi elektrit ning juhivad halvasti soojust · Neil puudub metalli iseloomulik läige · Esinevad nii gaasi (vesinik, fluor, hapnik, lämmastik, kloor, väärisgaasid), vedeliku (broom), kui ka tah...
Mittemetallid Fosfor Jane Floren Ev12 Rakvere 2013 Üldine v Fosfori keemiline sümbol on P . v Järjekorra nr. on 15. v On looduslik isotoop. v Massiarv on 31. v Värvuselt on olemas valge,punane ja must. v Ei oma kindlat kuju. v Fosfori oksiidid on happelised. v On vesinikühendid, fosfaanid ehk fosfiinid, on tugevad redutseerjad. Ajalugu v Fosfori avastas Saksa alkeemik Henning Brand 1669 aastal Hamburgis. v Ta püüdis destileerida "Tarkade kivi" oma uriinist aga sellest ta sai valge aine ,mis pimedas helendas. v Fosfori põlemine toimub väga aeglaselt ja sellepärast Henning ei näinudki mingit tuld ega sädet ja selle tõttu ta ei tundnud ära põlemist. Fosfaadid v On fosfohapete soolad. v Koosnevad kahest ioonist.Metalli katioonist ja
PH3 + HHal PH3 ja fosfooniumsoolad – tugevad redutseerijad, redutseerivad metallisooladest vaba metalli, näit. 8AgNO3 + PH3 + 4H2O → 8Ag + H3PO4 + HNO3 PH3 süttib õhus (kui t > 100ºC) - ka toatemp-l, sest sisaldab sageli veidi P2H4 P2H4 (difosfaan) – hüdrasiini N2H4 analoog, kuid puuduvad alusel. omadused, ei reag. hapetega. Värvitu, lenduv, õhus spontaanselt süttiv vedelik, laguneb kuumutamisel ja valguse toimel tugev redutseerija PnH2n (kõrgemad fosfaanid) – vedelikud või tahked ebapüsivad, õhus süttivad ühendid Fosfaanid tekivad surnud kudede lagunemisel, õhus süttivad (tulukesed kalmistutel). Tuntakse ka hulganisti orgaanilisi fosfaane üldvalemiga RnPH3-n, ku R – org. radikaal, n = 1 - 3 - Halogeenidega Fosfori halogeniide – väga palju peam. järgm. tüübid (seeriad): 1) trihalogeniidid PHal3 2) pentahalogeniidid PHal5 (Hal on F, Cl, Br) 3) segahalogeniidid, näit. PClF2, PCl2F3
annaabi.ee 
