Taani kuninga Vana Hamleti vaimu. Valvurid annavad tunnistust tunnistajaks Taani Printsi Hamletti Horatio, õppinud õpetajale ja sõbrale. Kõigepealt skeptiline, näeb Horatio kummitust ja otsustab oma välimusest teatada Hamletile. Vahepeal on kroonitud Taani uus kuningas: Claudius, vana-Hamleti vend. Claudius võttis oma naisega vana Hamleti lese, Gertrude. Me vaatame oma abielu tähistamist ja kuuleme Norra printsi Fortinbrase ohu eest, mida Claudius suudab diplomaatia abil vältida. Hamlet osaleb sellel pulmapilvel; Kuid ta on vaevu rõõmsameelne vaim. Ta on ehmumas ema otsusest abielluda Claudius'iga kohe pärast isa kadumist. Horatio ütleb Hamletile kummituse väljanägemise ja Hamlet otsustab külastada seda vaimu ise. Vahepeal saadab kohus nõunik Polonius oma poja Laerte tagasi Pariisi, kus ta elab. Laertes ja Polonius mõlemad küsivad Ophelia (vastavalt õde ja tütar) oma suhetest Hamletiga
2.Kirjelda Hamleti tundeid Taanimaale pöördumisel, mis vallandas temas kättemaksumõtte? Taanimaale pöördudes oli Hamlet täis kättemaksuhimu, sest ta oli saadetud Inglismaale surema. Tagasi tulles sai ta aga teada, et Ophelia surnud on ning ta oli väga kurb, ta oleks isegi nõus olnud koos temaga hauda mattuma. Hamletil vallandas kättemaksumõtte tema isa vaimu nägemine ning see, et ta sai teada, et tema onu ole see, kes ta isa tappis. Samuti lisas kättemaksumõttele vürtsi juurde Fortinbrase ja tema väepealiku nägemine. ,,Mis siis olen mina, kel isa tapetud ja ema häbis see virgutamata peaks mu verd ja mõistust , kuid jätan soiku kõik? Ning oma häbiks näen surmasuus kahtkümmend tuhat meest, kes peibutavat kuulsussära püüdes on hauda nagu sängi minemas maad võitma, kuhu võitlema ei mahu ja kus langenute matmiseks ei piisa ruumi? Nüüdsest peale püsi mu mõtteis, veri, muust ma nüüd ei küsi." 3
väevärbamise sundis peatama, mis tema teada sõjaks Poolaga sai käima pandud. Asja uurides ent selgus tal, et hoopis sõjaplaan see oli meie vastu. Nördinud, et tema haigust, vanust, nõrkust nii on kuritarvitet, ta vahistab siis Fortinbrase, saab talt tõotuse, et Taaniga ei sõdi Norra eal. Ja seega taas kord Norra kuningas nii ühist rahulepet kinnitab, vaid väikse palve meile esitab, et rahumeelselt oma valdustest me läbi lubaks viia vägesid, neid tagatisi silmas pidades,