Briti ekspeditsioonived (87 000 meest, lemjuhataja John French) ja Belgia vge (175 000 meest, lemjuhataja kuningas Albert I). Kuigi Saksa armee peaeesmrgiks oli Pariis, siis takistasid vgede edasiliikumist Belgia kindlused, tol ajal Euroopa moodsaimad Li?ge ja Namur, mis takistasid Maasi je letamist. Vike, kuid tnu kolooniatele rikas Belgia kuningriik investeeris mrkimisvrsel hulgal raha oma neutraliteedi kaitsmiseks. Mlemad kindlused koosnesid 40 km mbermduga kaitserajatistest ja sltumatutest fortidest, mis pidid vastu panema 210 mm suurtkkide mrskudele. Kaitserajatised olid osaliselt maa-alused ning mbritsetud ligi 10 meetri sgavuste kraavidega. Kindluste garnisonide suurus oli ligi 40 tuhat meest. Tugevatele fortidele vaatamata suutsid sakslased need kindlused mne pevaga vallutada tnu 420-mm Kruppi ja 305 mm koda hiidhaubitsatele, mis pommitasid raudbetoonist forte kuni 900 kg mrskudega. Li?ge langes 15. augustil ja Namur 24. augustil.[2] 14
Planchet teenis, suurätt käsivarrel, Fourreau avas pudeleid ja Brisemont -- nii oli haavast paranenu nimi -- valas veini ümber klaaskarahvinidesse, sest selle! näis olevat teel rappumisest sade põhjas. Esimene veinipudel oli põhjast veidi sogane, Brisemont valas sealt pära klaasi ja d'Artagnan lubas tal selle ära juua. Vaeseke oli veel kaunis nõrk. Külalised hakkasid supi järel parajasti esimest klaasi huultele tõstma, kui äkki kostsid suurtükipaugud Louis' ja Neufi fortidest. Arvates, et on tegemist ootamatu kallaletungiga kas piiratute või inglaste poolt, haarasid kaardiväelased otsekohe oma mõõgad. D'Artagnan tegi sedasama neist mitte aeglasemalt ja kõik kolm väljusid joostes, et asuda oma kohtadele. Aga vaevalt jõudsid nad kõrtsist välja, kui juba selguski selle suure lärmi põhjus. Hüüded «Elagu kuningas!», «Elagu härra kardinal!» kostsid igalt poolt ja kõikjal põrisesid trummid.
annaabi.ee 
