Katla kasutegur osalisel koormusel erineb tema kasutegurist nominaal koormusel. Katla koormuse vähenemisel alla nominaalkoormuse väheneb teataval määral kadu katlast lahkuvate suitsugaasidega ja mittetäielikust põlemisest. Kaod katla välisjahtumisest jäävad aga oma suuruselt muutumatuks ja nende protsentuaalne osatähtsus tõuseb tunduvalt. See on põhjuseks miks koormuse vähenedes väheneb ka kasutegur. Katla koormuse suurenemisel üle nominaalse- nn katla forsseerimisel - halveneb samuti kasutegur. Põhjuseks on forsseerimisel järsult suurenevad kaod katlast väljuva suitsugaasiga ja kütuse keemiliselt mittetäielikust põlemisest. Omaette küsimuseks on aga soojuskaod katla perioodilisel töötamisel (katseliselt määratavad), mis üldjuhul on põhjustatud: soojuskaost katla välisjahtumisel, soojuskadudest sisemise jahtumise tõttu, mis on tingitud ebatihedatest siibritest
Põdder 25. aprillist 1906 kuni I maailmasõjani Kaug-Idas 32. Siberi laskurpolgus; ülendati sel ajal 2. detsembril 1908 alamkapteniks. I maailmasõja alates viidi E. Põdder 31. juulil 1914 üle 52. Siberi laskurpolku ning saadeti sellega rooduülemana rindele. Sama aasta 8. novembril ülendati ta kapteniks. 6 päeva hiljem sai aga haavata ja viibis kuni 25.veebruarini 1915 ravil. Oma polku tagasi jõudnult määrati kapten Ernst Põdder III pataljoni ülemaks. Sai Galiitsias Sani jõe forsseerimisel testkordselthaavata ja oli järgnevalt ravil, seekord kuni 20. septembrini 1915. Nüüd määrati ta samas polgus IV pataljoni ülemaks, kuid sai 18. juulil 1916 Riia lähistel Kekkau jõel põrutada ja evakueeriti järjekordselt haiglasse. Seal olles ülendati E. Põdder 10.augustil alampolkovnikuks. 22. oktoobril 1916 jõudis E. Põdder veelkord tagasi 52. Siberi laskurpolku, kus juhtis jälle oma VI pataljoni, kuni 14. märtsil 1917 määrati tagasi III pataljoni ülemaks. 1
laskurdiviis. Esimesena pidi Muhu saarel Kuivastus tugiala looma 925. laskurpolk. Teises eselonis pidi väina ületama 7. laskurdiviis ja korpuseüksused. Korpusele anti 96 amfiibautot ja Balti laevastik eraldas 11 kaatrit. 29. septembril said 925. laskurpolgu I pataljoni allüksused ülesande ületada Suur väin, hõivata Kuivastu sadam ja luua Muhu saarel tugipunkt. Dessandid maandati õhtu jooksul saare kirdenurgast kuni lõunarannani Suurlaiu juures. Suure väina forsseerimisel sai surma pataljoniülem kapten Belov. Öösel kell kolm oli terve polk väina forsseerinud. Korpuse poliitettekande järgi langes Muhus 99 sakslast, 23 võeti vangi. 925. laskurpolgu ajaloopäevik annab samas teised arvud tapeti üle 250 vastase ja 26 võeti vangi (BA MA, RM 45 I/79, 419; ERAF, f. 32, n. 9, s. 2, l. 68; ERAF, f. 63, n. 1, s. 14, l. 93; ERAF, f. 79, n. 1, s. 18, l. 89; ERAF, f. 79, n. 1, s. 224, l. 147 jj.).
annaabi.ee 
