1980 952 1146 1170 196 1985 726 833 1260 217 1989 967 864 1276 229 Põllumajanduse tootmistaseme kõikumisi erinevatel perioodidel iseloomustavad peamiste saaduste koguste muutused (tab. 2). Rasketel perioodidel püsis enam-vähem põhiliste toiduainete, kartuli ja piima tootmise maht, eeskätt elanike majapidamiste toel. Hiljem kartulikasvatus vähenes kõrge tööjõunõudluse ja vähese mehhaniseerituse tõttu. Taimekasvatuses asuti 1970. aastatel forseerima teraviljakasvatust, kogusaak tõusis miljoni tonni lähedale. Rohusöötade tootmine jäi tagasihoidlkuks. Forsseeritult kasvas piima, eriti aga lihatootmine N. Liidu keskorganite plaanimajandusliku surve mõjul. Teravilja hektarisaagid ja lehma keskmine piimatoodang olid 1930. aastatel Eestis ja ka naabermaades suhteliselt madalad. Teravilja saagikus kõikus 10-12 ts piires, oli 1939. aastal 12 ts/ha. Lehma keskmine piimatoodang oli 1937/1938. põllumajandusaastal 2185 kg. Sõja-
EESTI NSV (ENSV) Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli okupeeritud Eestis asuv haldusüksus. Annekteeritud Eesti staatuseks määrati liiduvabariik Nõukogude Liidu koosseisus. Eesti NSV pealinn oli vastavalt Eesti NSV Konstitutsioonile Tallinn. ÕIGUSLIK OLEMUS_________________________________________________________ Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli formaalselt suveräänne riik, kuid tegelikult tal iseseisvus puudus. Faktiliselt haldas Eesti NSV-d NSV Liit, mis oli Eesti NSV 1940. aastal enda koosseisu võtnud. Seda akti käsitavad Eesti ja paljud teised riigid õigusvastase annekteerimisena. Valdav osa tollastest maailma riikidest ei tunnustanud Eesti Vabariigi ega teiste Balti riikide liidendamist Nõukogude Liidu külge. See andis tuge EV õigusliku järjekestvuse printsiibile, mis toetus arusaamale, et Eesti Vabariik eksisteeris tegelikult edasi de jure vaatamata EV de facto annekteeritusele. Selle doktriini alusel suhtus arv...
ostujõusööda kasutamise abil. Taimekasvatustoodangu kasv jäi kogu perioodi vältel tagasihoidlikuks. Põllumajanduse tootmistaseme kõikumisi erinevatel perioodidel iseloomustavad peamiste saaduste koguste muutused (tab. 2). Rasketel perioodidel püsis enam-vähem põhiliste toiduainete, kartuli ja piima tootmise maht, eeskätt elanike majapidamiste toel. Hiljem kartulikasvatus vähenes kõrge tööjõunõudluse ja vähese mehhaniseerituse tõttu. Taimekasvatuses asuti 1970. aastatel forseerima teraviljakasvatust, kogusaak tõusis miljoni tonni lähedale. Rohusöötade tootmine jäi tagasihoidlkuks. Forsseeritult kasvas piima, eriti aga lihatootmine N. Liidu keskorganite plaanimajandusliku surve mõjul. Teravilja hektarisaagid ja lehma keskmine piimatoodang olid 1930. aastatel Eestis ja ka naabermaades suhteliselt madalad. Teravilja saagikus kõikus 10-12 ts piires, oli 1939. aastal 12 ts/ha. Lehma keskmine piimatoodang oli 1937/1938. põllumajandusaastal 2185 kg. Sõja-
annaabi.ee 
