4 ÄRIPLAAN Loengukonspekt © Arvi Kuura 2013 Eesmärgistamisega kujundatakse projekti strateegia ja (suuremas osas ka) taktika; seejuures tuleb otsustada, mida projekti hõlmata ja mida mitte. Valikul võib projekti fookus nihkuda ning (sõltuvalt probleemide ulatusest jm teguritest) võib formeeruda isegi mitmeid projekte sisaldav programm. NB! Lahendamatuid (igavesi, üldiseid) probleeme ei formuleerita eesmärkidena, vaid võetakse arvesse välisteguritena. Eesmärgid peaks moodustama püramiidi tipus üks projekti missioon ja visioon, järgmisel tasandil mõistlik arv eesmärke; taktikalised eesmärgid on ülesanded, mida kasutatakse tegevuskava koostamisel. Eesmärke võib vajadusel ka ümber sõnastada. LRS paigutamiseks peavad eesmärgid rahuldama järgmisi kriteeriume: realistlikkus - saavutatavus olemasolevate (või prognoositavate) ressurssidega ja ajalistes piirides,
Selline teksti mõistmine iseloomustab tavakooli edukaid õpilasi. 2. Mõistetakse tekstide sisu, ilmnevad raskused peamõtte leidmisel, liialt pööratakse tähelepanu teisejärgulistele detailidele. Soovida jätab sõnatähenduse tundmine ja teadmiste tase, mõistmisstrateegiate valdamine on piiratud. Kirjeldatud tase on iseloomulik tavakooli nõrkadele õpilastele. 3. Sisu mõistetakse ebatäpselt, fragmentaarselt, teksti mõtet ei mõisteta ega formuleerita. Teksti analüüsil ühendatakse lineaarselt sõnade või sõnaühendite tähendused, sageli ei piisa teadmisi. Iseloomulik on orienteeritus üksikutele sõnadele, mitte tervikule. Nimetatud tasand iseloomustab suurt osa erikoolide õpilasi. 4. Tuntakse suhteliselt hästi sõnu, tehakse stereotüüpseid järeldusi, hinnangud on ära õpitud. Teksti mõte jääb harilikult leidmata. Aktiivsus ja püüdlikkus võib õpetaja ära petta