Kui kostja ei tahtnud tulla vabatahtlikult tõi hageja ta jõuga. Preetor määras kohtuniku, kes hakkas asjaga tegelema. Protsessi liike oli 5. 1.kihlvedu 2.käepanek 3.võlgnikule kuuluva asja võtmine 4.vahekohtuniku määramise nõudmine 5.vandeandmine kohtu ees. Hageja pidi valima ühe protsessi liigi. 6. Formulaarprotsess 2 saj tekkis teine protsessi liik, mis sai nimetuse formulaarprotsess. Enam ei nõutud formulaid . Vaidluse objekti formuleeris preetor ja mitte enam pooled. Pooled võisid protsessis asja esitada igasuguste sõnadega, igasuguses vormis. Protsessi aluseks oli aga formula. Formula koosneb peamiselt järgmistest tähtsamatest osadest 1.kohtuniku määramine 2intentio-selles on esitatud hageja taotlus, vaidluse olemus 3 käsk kohtunikule mõista kostja õigeks või süüdi. Formulaarprotsess eksisteeris vabariigi ajal. 7.Ekstraordinaarne protsess
(G. 4, 2) (Isikuline hagi on see, mille alusel me mingi isikuga kohtus käime; st selle isikuga, kellel on meie ees kohustus kas lepingust või deliktist tulenevalt, st kellelt me soovime, et ta PEAB midagi kas ANDMA, TEGEMA või SOORITAMA.(2) Selleks olid olemas kas legisaktsioonid – juba nimetatud legis actio per sacramentum in personam, hiljem lisandusid legis actio per iudicis arbitrive postulationem ning legis actio per condictionem. Lisaks sellele andis preetorid välja formulaid, milles oli obligatsiooni sisu ning kohustuse täitmasundimise eeldused põhjalikult ja täpselt loetletud. Selles mõttes valitses Rooma obligatsiooniõiguses tüübisund – põhimõtteliselt ei tohtinud pooled kokku leppida muus, kui selles, milleks oli ette nähtud hagi või formula. Praktiliselt oli siiski võimalik stipulatio abil muuta igasugust kohustust hagiliseks. Preetoril oli siiski ka õigus üksikjuhtumil anda formula ka seni mittekaitstud juhtumil
annaabi.ee 
