Veendumaks õpetamise adekvaatsuses, peaks õpetaja 1) jälgima, kontrollima või küsitlema võimalikult erinevaid õpilasi. 2) täpsustama arvamuslikku ja mitteformaalset hinnangut faktiliste andmetega koduste tööde ja ülesannete sooritamisest ning küsitluse tulemustest. 3) kasutama sobivaid hindamisvõtteid, piirdudes reaalselt jälgitavaga. Formaalne kontrollimine ja hindamine õppetöös- Kontrolli ja hindamist õppimisele kaasaaitamise eesmärgil nimetatakse formeerivaks ja õpitulemuste väljaselgitamise sihil arvestuslikuks või kokkuvõtvaks hindamiseks.. Formeeriv kontroll täidab eelkõige õppeprotsessi tõhustamise eesmärke. Üldiselt kasutataksegi formeerivat hindamist selleks, et selgitada kuidas edeneb õppematerjali õppimine ja vajadusel teha õppetöös korrektiive. Formeeriva hindamise väärtuslikemateks omadusteks on informatiivsus, tihe seos konkreetse õppetööga ja sage rakendatavus
eesmärgil. Klassis nim jooksvaks, protsessi v disgnostiliseks hindamiseks. Nimetus diagnostiline hindamine osutab õpitulemuste detailsele väljaselgitamisele, mis on vajalik õpiraskuste mõistmiseks. Üldiselt kasutatakse välja selgitamiseks, kuidas edeneb õppematerjali õppimine. Väärtuslikemateks omadusteks informatiivsus, tihe seos konkreetse tööga, sage rakendatavus. Harilikult kasutatakse formeerivaks hindamiseks lühiteste. Arvestusliku kontrolli ja hindamise ülesanne on välja selgitada pikemaajalised õppimise tulemused kas kogu kursuse või selle osa kohta üldhinde panemiseks või tunnistuse väljastamiseks. Arvestuslik hindamine õpitulemustele hinnangu andmine mingi tervikliku aineosa käsitlemise järel ja see kavandatakse õppeveerandi, poolaasta või kursuse ulatuses. Vormi ja vahendid valib õpetaja
annaabi.ee 
