kaitselahingutes Karjalas 1944. 1944 aasta. Eesti vallutati Punaarmee poolt. Võitlus Narva eest kestis ligi 7 kuud. Kui punaarmee hinge tõmbas siis tõid Saksa väed abi Narva alla. Kodumaale toodi ka Eesti väeosad: 20 Eesti SS diviis ning Ida ja politseipataljonid. 30.01 kuulutas Eesti Omavalitsus välja üldmobilisatsiooni. Jüri Uluots kutsus rahvast ülesse kodumaad kaitsma. Pärast seda tuli kokku ligi 40 000 meest. Osa saadeti kohe rindele, enamik koondati formeeritavasse piirikaitserügementidesse. Punaarmee ületas kinnikülmunud Lämmijärve. Siiski suudeti pealetungid tagasi hoida ning võim läks Saksa väejuhatusele. Märtsi lõpuks õnnestus vastane linnast põhja pool jõe taha tõrjuda. Heitlused Narva all jätkusid aprilli lõpuni, ent kumbki ei saavutanud edu. Seejärel oli vaikus kolmeks kuuks. Narva lahingute ajal sooritas Nõukogude lennuvägi terrorirünnakuid Eesti linnadele. 6. 03 õhulöök hävitas Narva täielikult. 8- 11 Jõhvi ja Tapa
sõjategevusse. 4 Võru koolipoisid Võrus asus gümnaasiumi võimlemisõpetaja alamkapten F. Vreeman juba Saksa okupatsiooni ajal vanemate klasside õpilaste organiseerimisele. Eesti Ajutise Valitsuse tööle asumisel määrati F. Vreeman Võru linna ja maakonna kaitseliidu ülemaks. Esimesteks ja kõige distsiplineeritumateks kaitseliitlasteks osutusid varem organiseeritud kooliõpilased. Umbes 30 40 õpilast astus vabatahtlikult Võrus formeeritavasse 3. polku. Võru kaitseliidu taandumisel linnast jäid osa kooliõpilasi, kes olid läinud koju vanematelt sõjategevusse astumiseks luba küsima, teistest maha. 1919. aasta jaanuari algul määrati F. Vreeman 2. diviisi staabi komandandiks. Komandandi roodu tuli ka üle 100 tema poolt varem organiseeritud kooliõpilase. Märtsis, kui vaenlane oli alustanud Võrule lõuna poolt ägedat pealetungi, sai alamkapten Vreeman diviisiülemalt loa, minna oma roodu vabatahtlikega Võru rindele
annaabi.ee 
