seesmised või välimised reeglid? pidev või katkeline? kaanon / dekanoniseerimine Kirjanduslugu ja - bioloogia - ühiskond - kultuur etc Juri Tõnjanov 1. Uue konstruktiivse printsiibi tekkimine. 2. Printsiibi rakendumine. 3. Printsiibi levimine. 4. Printsiibi automatiseerumine. Michel Foucault - Diskursiivsed formatsioonid (hilisemates töödes dispositiivid) versus empiirilised sidususprintsiibid (nt periood, kultuur, kirjandus, autor) - Järgmisi formatsioonireegleid ei ole võimalik loogiliselt tuletada eelmistest ning muutustes pole mingit üldkehtivat loogikat. Kirjanduslikke traditsioone · Ida- ja Lõuna-Aasia (Hiina, Jaapan, India) · Lähis-Ida (islam) · Euroopa (kristlus) · Põhja-Ameerika · Ladina-Ameerika · Austraalia · Aafrika · Venemaa etc Traditsiooniliselt unustatakse sageli, et tavaliselt räägime Euroopa-kesksest kirjandusest. Võib esitada küsimuse, kas alguses oli Gilgames, sest uusi andmeid selgub pidevalt (leitakse
Samas teadvuse tasandil teised seletused, mida kaldutakse esitama teoreetilistena. Sama nt. viisakusteooriate puhul: viisakushinnangute (tekke)mehhanismide asemel kaldub teooria kirjeldama teadvustatud (sageli etiketiõpikutes fikseeritud) viisakusnorme. Kultuur: mitte lõpp-produkt, vaid protsess, pidevaid vaidlusi tekitav väli Foucault: kultuurivorme ei saa võtta kui sabloone või väliskujusid, mis meelelistele andmetele teatavad vormi annavad (vrd Kant), vaid nad kujutavad enesest formatsioonireegleid ühendavad eneses eri tasandite kollektiivsed ideed vastavate ühiskondlike praktikatega. Seejuures ei ole praktika ideedele allutatud, vaid ideed on praktika (sh teoreetilise) toimemehhanismid. Diskursused: praktikad, mis moodustavad süstemaatiliselt objekte, millest nad räägivad. Nt. hullumeelsus (keda ühiskonnas hullumeelseks peetakse, kuidas hullumeelsusesse suhtutakse, kuidas hullumeelsust kirjeldatakse, kuidas nendega, keda hullumeelseks peetakse,
annaabi.ee 
