Sõnapered • Sõnapered on sõnarühmad, mis tekivad sõnade ühtse päritolu alusel; keskmes etümon. • Sama sõnapere liikmed võivad ajapikku oma semantilise seose minetada (seos muutub läbipaistmatuks). • Etümoloogilise seoseta sõnu võidakse juhusliku häälikulise sarnasuse põhjal pidada ekslikult teatud sõnaperesse kuuluvaks. Rahvaetümoloogia Eristatakse kaht tüüpi rahvaetümoloogiat: 1) rahvaetümoloogia ilma formatiivimuutuseta, kus toimub ainult tähenduse kohandamine, nt. helikopter tegelik päritolu kr. helix ’keere, spiraal’ + pteron ’tiib; lend’; 2) rahvaetümoloogia koos formatiivimuutusega - tähendusmuutusega kaasneb ka häälikkuju muutus, nt. prahilaev (keskalamsks vracht ’veos, last, veetav kaup’) Sõnaväljad • Mõiste sõnaväli pärineb 1931. aastast Jost Trierilt, kes kasutas seda tähenduselt seotud sõnade
maadlema). Etümoloogilise seoseta sõnu võidakse juhusliku häälikulise sarnasuse põhjal pidada ekslikult teatud sõnaperesse kuuluvaks. Seda protsessi nimetatakse sekundaarseks motiveerituseks e rahvaetümoloogiaks. See protsess kulgeb kolmeastmelisena: 1. Isolatsioon 2. Sekundaarne motivatsioon / Interpretatsioon 3. Deisolatsioon. Eristatakse kaht tüüpi rahvaetümoloogiat: 1) rahvaetümoloogia ilma formatiivimuutuseta, kus toimub ainult tähenduse kohandamine, nt helikopter vääranalüüs tänapäevaste moodustusseoste põhjal heli 'hääl' + kopter (sellele viitab ka kopter-sõna iseseisvumine 'helikopteri' tähenduses), tegelik päritolu kr k helix 'keere, spiraal' + pteron 'tiib; lend'. Tähendus: 'püstloodselt maanduda võiv lennuaparaat'; 2) rahvaetümoloogia koos formatiivimuutusega tähendusmuutusega kaasneb ka häälikkuju muutus
annaabi.ee 
