Vokaalmitmus ja sid esinevad paralleelselt järgmistes tüüpides: I kk-st i`dee : i`de/i/d ~ i`dee/sid pesa : pesi ~ pesa/sid II kk-st seminar : seminare ~ seminari/sid `siil : `siile : `siili/sid `koer : `koeri : `koera/sid sai : `saiu : `saia/sid VI kk-st sõda : sõdu : sõda/sid nali : `nalju : `nalja/sid sõber : `sõpru : `sõpra/sid Osa sõnade korral on sid-formatiiviga vorm arhailise stiilivarjundiga, nt `siili/sid, mõnes tüübis on selle kasutamine koguni küsitav (seminari/sid). Sisseütlev kääne Sisseütlev kääne on sisekohakäänete seas sihikääne, mille abil väljendatakse olenevalt sõna leksikaalsest tähendusest: a. sihtkohta, nt Ema sõitis linna; b. sihtaega, nt Kõik kordus aastast aastasse. Töö lõpetamine jääb maikuusse; c. sihtseisundit (seisundit, millesse siirdutakse), nt Mees vajus mõttesse.
osastava käände tunnust. Vokaalmitmus ja sid esinevad paralleelselt järgmistes tüüpides: I kk-st i`dee : i`de/i/d ~ i`dee/sid II kk-st pesa : pesi ~ pesa/sid seminar : seminare ~ seminari/sid VI kk-st `siil : `siile ~ `siili/sid `koer : `koeri ~ `koera/sid `sai : `saiu ~ `saia/sid sõda : sõdu ~ sõda/sid nali : `nalju ~ `nalja/sid sõber : `sõpru ~ `sõpra/sid Osa sõnade korral on sid-formatiiviga vorm arhailise stiilivarjundiga, nt `siili/sid, mõnes tüübis on selle kasutamine koguni küsitav (seminari/sid). Sisseütlev kääne Sisseütlev kääne on sisekohakäänete seas sihikääne, mille abil väljendatakse olenevalt sõna leksikaalsest tähendusest: a) sihtkohta, nt Ema sõitis linna; b) sihtaega, nt Kõik kordus aastast aastasse. Töö lõpetamine jääb maikuusse; c) sihtseisundit (seisundit, millesse siirdutakse), nt Mees vajus mõttesse.
annaabi.ee 
