Helilisuse järgi jagatakse häälikud: - helilised häälikud (A, E, I, O, U, Õ, Ä, Ö, Ü, L, M, N, R, V, J) - helitud häälikud (K, P, T, G, B, D, F, H, S, S, Z, Z) Vokaalid on häälikud, mis moodustatakse häälekurdude osalusel ja nii, et õhuvool pääseb suust pidevalt ning takistuseta välja. Vokaalid erinevad üksteisest artikulatoorselt moodustuskoha poolest. Vokaalide akustilistest omadustest on olulisim nende formantkoostis ehk see, missugustesse häälelaine sagedusribadesse on koondunud kõige rohkem akustilist energiat. Konsonandid on häälikud, mille moodustamisel tekitatakse suuõõnes või huultel mingi osaline või täielik takistus. Konsonandid erinevad üksteisest artikulatoorselt nii moodustuskoha kui moodustusviisi poolest. Akustilises mõttes iseloomustab konsonante nende helilisuse määr. Vokaalid. Vastavalt keele asendile hääldamisel jagunevad eesti keele vokaalfoneemid: a
Aeg ja sagedus: horisontaalteljel aeg, vertikaalteljel sagedus 37. Mis annab erinevatele täishäälikutele erineva kvaliteedi? Kõnetraktis tekkiv resonants. Paljude häälikute akustilised erinevused põhinevad sellel, et neid väljendavad liithelid koosnevad erinevatest toonidest. 38. Kuidas on omavahel seotud vokaalide akustika ja artikulatsioon? Mida tead eesti keele vokaalide akustilistest omadustest? Vokaalide akustilistest omadustest on olulisim nende formantkoostis ehk see, missugustesse häälelaine sagedusribadesse on kogunenud kõige rohkem akustilist energiat. F1 näitab vokaali kõrgust, F2 näitab ees-ja tagapoolsust, F3 huulteartikulatsiooni. Akustilisel tasandil põhineb kvaliteedi hindamine hääliku spektril. 39. Millised on konsonantide akustilised omadused (helilised konsonandid, klusiilid, frikatiivid)? Mida tead eesti keele konsonantide akustilistest omadustest
annaabi.ee 
