10. Abstraktseid mõisteid. Ilu, Kangus, Kartus, Mõte, Mõistus, Rõõm, Otsus, Vaen, Tüli, Virkus jne. 11. Usundiga seotud sõnad. Hing, Iis, Iiepuu, Kalm, Tont, Uritam jne. Suure osa eesti perekonnanimede päritolu on jäänud tundmatuks. Nagu näiteks Nurst, Uip, Taev, Meras, Lõnik, Näuk, Tauk, Sirt, Voitk. Osa 1930ndatel aastatel seletamata jäänud nimedest on praeguseks sõna päritolu selgitatud. Näiteks Taev on tuletatud Tae talu nimest formandiga v. Priinimede liigitus päritolukeele järgi Eesti perekonnanimesid on liigitatud ka nende keelelist algupära aluseks võttes. Saareste (II: 7-9) eristab eestikeelseid, võõrkeelseid ja värdnimesid. Võõrkeelsed nimed võivad olla heebrea (piiblinimed nagu Aabram, Aron, Eenuk, Herodes, Hiiop, Iisreal, Joonas, Simson, Taavit) või kreeka-ladina (Angelus, Brutus, Romulus, Tiitus) algupära. Mustlaskeelne olevat Mulgimaa perekonnanimi Sangernebo, hispaaniakeelne aga nimi Prima
Kõne tajumine põhineb inimhääle poolt tekitatud õhuvõngete (kõne) vastuvõtul, analüüsil ja sünteesil. Kaheks kõne- eelseks hääle ühikuks on häälikud (täis- ja kaashäälikud). Kõne ühikuiks on keerukuse tõusu järjekorras foneemid, morfeemid, sõnad, laused ja lood (narratiivid). Kõne tajumisel suudab inimene tajuda kuni 50 foneemi sekundis. Kõne akustilised omadused väljenduvad spektrogrammis. Iga hääliku või muu ühiku häälduse puhul on tegemist vähemalt nelja formandiga (sagedusega). Kõne tajumise oluline osa toimub vasaku ajupoolkera koores. Selleks eksisteerivad sõnavormide ja lausete rakendamise struktuurid, tegu- ja nimisõnade kasutamise alad ajukoore teatud piirkondades. Mõistete alad paiknevad laialdasemalt üle kogu ajukoore. 2.10. Lugemine kui teksti tajumine ja mõistmine Lugemine on väga keerukas tajuprotsess. Pilgu loetaval tekstil peatumiste uuringud näitavad, et lugemisel fikseeritakse pilguga umbes 80 % sisulistest sõnadest