materiaalset, formaalne on see mis sisaldub põhiseaduses, materiaalne hõlmab kõike seda mis on ka konstitutsiooni väline. See mis on materiaalse riigiõiguse alla hõlmatud on mitte kindlalt kokku lepitud. Küsimus on selles, et põhiseadus sisaldab selliseid sätteid mida võib aga võib ka mitte lugeda riiig põhialuste hulka st regulatsioonid mis on tõstetud põhiseaduse tasandile aga mis kuuluvad sisuliselt mõnda teise regulatsiooni. Muidugi tuleb silmaspidada seda, et riigis võib formalne põhiseadus puududa (suurbritannia näide jälle), aga see ei tähenda seda, et seal puuduks konstitutsioon, sest materiaalne konstitutsiooniõigus on seal kahtlemata olemas. Ehk konstitutsioon hõlmab lisaks põhiseadusel ka muid allikaid. Põhiseaduse õiguslik staatus. Põhiseadus on siseriiklike õigusaktide hierarhias kõige kõrgemal positsioonil st ta asub kõrgemal parlamendi poolt vastuvõetud seadustest samuti täitevvõimu õigusaktidest ning ka kohalike omavalitsuste õigusaktidest
moraalset karjääri. Totaalne institutsioon . võib olla ka miski muu, kus inimesed peavad töötama, puhkama, sõprustama ühtede ja samade inimestega 24 h ööpäevas: vangla, teatud tüüpi töökoht (laev, sõjavägi, naftapuurimisplatvorm...) (vt ka Stanfordi vanglaeksperiment) *Encounters (1961) "kokkupõrked, kohtumised" *Behaviour in Public (1963) "käitumine avalikes kohtades": civil inattention, studied non- observance *Stigma (1964) "haavand, häbimärk" - formalne analüüs nendest, kes kogevad häbi. Deviantsusest. Sekundaarse deviantsuse teema: kuidas inimene omandab deviantse rolli. - Ka teisi teatriga seotud mõisteid: lava, lavatagused ruumid (back stage), publik, käsikiri (= ootused . kelle poolt?), valvurid (gatekeepers), tõlgendusraam (frame) (=igat situatsiooni tõlgendatakse läbi selle, et ta saab asetatud teatud raami. Nt. Kaklus <-> maadlus?). - Georg Herbert Mead (1934) Mind, Self & Society. Antipositivistlik seisukoht, et inimene on
annaabi.ee 
