kirjandus on kirjanduslike ja kunstipäraste võtete summa, mida kirjanik kasutab oma teose kujundamisel. ,,Kunst kunsti pärast" kirjanik ei pea kirjutama ühiskonnale kasulikuna, vaid enese naudingu eesmärgil. Moskvas tekkis sarnane keelering, mille mõju ulatus Sveitsini. Nimetuse osa ,,formalism" tähendaks justkui, et tegeldakse vormi ja tühja kestaga, mitte sisuga sotsiaalrealism VS läänelik modernism. Võõrandunud kirjandus ja kasutuste meelisklemine seostub lääne formalistidega Joyce, Woolf ja Proust. Inglismaal ei olnud formalismi ajal kadunud ka sotsiaalkriitiline realism, mida esindas Galsworthy (pikk perekonnaromaan ,,Forsyte'ide saaga"). Välja kujunenud oli ka detektiivikirjandus, nimekaim Arthur Conan Doyle oma romaaniga ,,Sherlock Holmes", aga kirjutas ka ulmet. Wells kirjutas eelkõige ulmekirjandust (,,Nähtamatu" mees leiutab mooduse, kuidas saada nähtamatuks, aga pärast ei saa enam nähtavaks tagasi, nii et lõpuks korraldatakse talle ajujaht)
elementideks. Ka Bourdieu kirjandussüsteem on Tõnjanovist mõjustatud. Dominandi mõiste: üksikelementide esilekerkimine ja teiste elementide deformeerumine. Dominantsed elemendid struktureerivad teksti. Metonüümia proosas ja metafoor lüürikas. Vene formalistide meetod on hästi rakendatav avangardi/revolutsiooni/ muutuste perioodidel. Eriti Sklovski mõisted on seotud avangardiga. Strukturalism on tihedalt seotud vene formalistidega. 1) Elemendi tähendus sõltub selle elemendi asendist ja rollist süsteemis; 2) Ühe elemendi muutumine toob kaasa terve süsteemi muutumise (terviklus); 3) Ühe struktuuri korrastatud üleminek teiseks toimub kindlate reeglite alusel (transformatsioon); 4) Süsteemis kehtib eneseregulatsioon. 34 Strukturalismi rajajaks peetakse Saussure'i. Kõige tähtsam esindaja on Claude Lévi-
annaabi.ee 
