Rene Wellek sai inspiratsiooni strukturalismist ,,Warreni kirjandusteooria". 35. Strukturalismi kujunemine: Genfi koolkond, vene formalism ja Praha lingvistikaring. Vene formalistide jaoks oli oluline 1) sünkroonne ja diakroonne keeleteadus. 2) keele ja kõne eristamine Genfi koolkond keelevõime -> keel-> suhtlemine Praha lingvistikaring Keel, fonoloogia ( kui iseseisev uurimisala ) Nikolai Trubetzkay ( foneemi mõiste ) Strukturalism on tihedalt seotud vene formalismiga. 1) Elemendi tähendus sõltub selle elemendi asendist ja rollist süsteemis 2) Ühe elemendi muutumine toob kaasa terve süsteemi muutuse 3)Ühe struktuuri korrastatud üleminek teiseks toimub kindlate reeglite alusel 4) süsteemis kehtib eneseregulatsioon 36. Strukturalismi klassikalisi avaldusi 20. sajandi keskpaigas (Roman Jakobson jt). 37. Semiootika ja strukturalism (Juri Lotman jt). 38
Doksastiline loogika (doxastic logic) uurib peamiselt uskumust ja veendumust väljendavaid lauseid. Mõnikord nimetatakse seda ka intensionaalseks loogikaks. Intensionaalse loogika ajalugu alustatakse G. Fregega, kes analüüsis, mida tähendab väide ,,Ehatäht on koidutäht" ja kuidas see sõltub väitja uskumustest. Intensionaalses loogikas on välja töötatud väga erinevaid süsteeme üpris keeruka formalismiga, mis kasutavad ka võimalike maailmade semantikat. Doksastilise loogika lihtsamates variantides kasutati modaalseid operaatoreid ,,... usub, et ..." ja ,,... on veendunud, et ..." sarnaselt deontilistele operaatoritele ,,lubatud" ja ,,kohustuslik". Deontilises loogikas oli subjekt (agent), kelle jaoks mingi toiming oli nt lubatud, intensionaalses loogikas on subjekt, kes usub midagi. Nt ,,x usub, et p" kirjutati Bp, kusjuures x on mingit subjekt