Sund, avaliku sunni rakendamise võimalus on see, mis eristab õigusnormi teistest sotsiaalsetest normidest. Lühidalt, õigus kehtestab ennast mõjusa regulaatorina läbi (riigi) sunnivõimu. Õiguse kehtestamise protsess on kui dialoog õigusruumi ja subjekti vahel. See dialoog algab subjekti poolt vaadatuna olukorra mõtestamisega, ratsionaliseerimisega, jätkub uue teadmise korrastamisega, käitumismudelitesse vormimisega, ehk teisisõnu, formaliseerimisega ning lõpeb korrastatud teadmise, formaliseeritud käitumismudelite kinnistamisega ehk institutsionaliseerimisega olemise, sotsiaalse praktika vaimsetes ning materiaalsetes struktuurides, sealhulgas igapäevases käitumises. Õiguse kehtestamine on protsess, mida sageli käsitletakse formaalselt ja ühekülgselt. Selle protsessi kirjeldamisel lähtutakse harilikult eeldusest, et eksisteerib üheltpoolt korrastamist ning reguleerimist vajav sotsiaalsete suhete kaootiline
Eraldumise vajaduse määrab juhi kontrollimise ulatus. 3) ruumiline eristumine näitab, kuivõrd organisatsiooni üksikud osad on füüsilises või geograafi-lises mõttes üksteisest eraldatud. Ruumilise eristumise osakaal on vii-mastel aastakümnetel suure-nenud, sest paljudel organisatsioonidel on allüksusi nii kodu- kui välismaal. 4.3.5.2. Organisatsiooni formaliseeritus Formaliseeritus iseloomustab, mil määral tegevused on organisatsiooniliselt stan-dardiseeritud. Formaliseerimisega püütakse muuta erinevate inimeste tegevus sarna-seks, teatud nõuetele vasta-vaks. Mida täpsemalt tegevus on formaliseeritud, seda vähem valikuvajadusi ja-võimalusi ta täit-jale jätab. 1) personali valik, mis peab eristama tööle kandideerijate hulgast need, kes on antud organisat-sioonile sobivad; 2) rollide määratlemine. Rolle kirjeldatakse reeglite, toitumisviiside (protseduuride), tegevusju-hendite abil.
annaabi.ee 
