tegevusi. 13. Otsustamise olemus Otsustamine eristab juhti alluvast. Tõeline liider orienteerub olukorras kiiresti, määratleb tegevussuuna ja mobiliseerib alluvad eesmärgi saavutamiseks. 14. Otsuste liigid Sõltuvalt organisatsiooni iseloomust võib eristada kolme otsustamismudelit: Bürokraatlik lähenemine otsustamisele on iseloomulik organisatsioonile, millel on hierarhiline struktuur. Otsustamine põhineb ratsionaalsetel kriteeriumidel ja formaliseerib protseduuridel ning on suunatud selgesti defineeritud eesmärkide võimalikult säästlikule saavutamisele. Professionaalne-kollegiaalne kui organisatsioon on mittehierarhiline professionaalide ja kolleegide ühendus. Otsused sünnivad universaalsete kriteeriumide ja mitteformaalsete reeglite abil isikutevahelise suhtlemise käigus Poliitiline võib olla ka poliitiline, lähtudes jõudude vahekorrast organisatsioonis. 15. Otsustamisalused
Ainuüksi allikakontroll võib võimaldada kumulatiivset saastekoormust, mis kahjustab oluliselt keskkonda, kus on saasteallikad kontsentreerunud. 9 Kvaliteedistandardid võivad teaduslike teadmiste piirangute tõttu alahinnata konkreetse aine mõju ökosüsteemile. Sel põhjusel on välja kujunenud konsensus, et mõlemad on praktikas vajalikud - kombineeritud lähenemisviis. Vee raamdirektiiv formaliseerib selle. Allika poolelt on vajalik: Esimese sammuna rakendada kõik olemasolevad tehnoloogilised allikapõhised kontrollimeetodid Raamistik hõlmab prioriteetsete ainete loetelu väljatöötamist ELi tasandil rakendatavate meetmete jaoks, mis on prioriteetsed riskide alusel, ning seejärel kõige kuluefektiivsemate meetmete kavandamine nende ainete koormuse vähendamiseks.
annaabi.ee 
