Olukord muutub pingeliseks, tuleb muretseda suuremad rahakotid, kuna suur osa rahast on mündid. Poodides on raskem arvutada, ühikud ja arvud muutuvad täielikult, kuid iga inimene suudab sellega harjuda, vaja on ainult aega. Mina arvan, et ühisressursi käiveletulek on hea mõte. Kuid meil on väga erilised ja kaunid rahatähed. Nende peal on Eesti kõige paremad ja tunnustatumad inimesed läbi aegade. Euro on teistsugune ja väga isesorti formaatidega. Asi võib olla selles, et me kõik oleme liiga harjunud oma Eesti Krooniga. Muutused ei ole sageli head. Samas sarnaneda teiste riikidega- see on heakasupüüdlik tegevus. Tulevikus saab iga inimene ületada Euroopa liidu liikmesliigi piiri ja maksta euroga. Praegu peab muretsema valuuta vahetamise pärast. See ongi üks põhjus, miks eurod meil elu kergemaks teevad. Euro kasutuselevõtt on alternatiivse tagapõhjaga. Igat asja saab näha kahest küljest- eksisteerib nii hea kui halb arvamus
trükiprotsessidele. Siin olid teedrajajateks firmad Xeikon, Indigo ja OCE. 11.Milliseid nõudmisi järeltöötlusele esitab digitrükk ? 1. Tegemist on väikeste tiraazidega või isegi üksikute eksemplaridega 2. Järeltöötlus ei tohi võtta enam aega, kui trükkimine 3. Kui trükkimine võimaldab Printing on Demandi, siis ka järeltöötlus peab tagama Finishing on Demandi protsessid. 4. Järeltöötlus peab võimaldama erinevate formaatidega trükiste valmistamise. 5. Tööprotsessi juhtimisel tuleb selgeks teha eelnevalt palju võtab aega järeltöötlus 6. Ideaalne peaks olema olukord ,et järeltöötlusprotsess toimuks vooluliinil. 12.Millised nõudmised on digitrükis materjalile ? digitaaltrükis esmatähtis paberi vastupidavus kuumutamisel. vajalik säilitada paberis suhteline niiskusaste, Paber peab olema ka vaba staatilisest elektrist, mis tunduvalt mõjub trüki kvaliteedile
nende kehtestamist, muutmist ja täiendamist; 7. annab audiovisuaalsete dokumentide osas arvamuse järelevalvealuste asutuste dokumentide loetelude ja säilitustähtaegade kohta enne nende kehtestamist; 8. juhendab järelevalvealuseid asutusi ja isikuid asjaajamise ja arhiivinduse valdkonnas ning Arhiiviseaduse ja Arhiivieeskirja rakendamisel. Näiteks nende kodulehel on väga hea rubriik ,,Nõuanded" antakse näiteks soovitusi fotokoguga tegelemisel, kuidas ja milliste formaatidega fotosid ning heli- ja videofaile säilitada jms; 9. väljastab arhiiviteatisi, koopiaid ja väljavõtteid; 10. korraldab arhivaalide kasutamist, sealhulgas arhivaalide ja nendes sisalduva informatsiooni avaldamist ning arhivaalide reprodutseerimist; 11. levitab arhiivindusalast teavet ja teadmisi ning korraldab konverentse, seminare ja muid arhiivindusalaseid üritusi; 12. teeb koostööd Rahvusarhiivi teiste struktuuriüksustega, haridus- ja teadusasutuste,
eksport). ArcView tarkvara võimaldab editeerida vaid personaalse geoandmebaasi (vt. ka ptk. 6.1.1) ja ESRI shapefailide dBase (.dbf) faile. ArcEditor lis ab juurde võimaluse töötada ka nn. ettevõtte geoandmebaasidega (SDE kihid) ning ArcInfo kaudu saab modifitseerida Coverage formaadis andmeid. 6.1 ArcGIS ja geoandmebaas ArcGIS Desktop tarkvara võimaldab kasutada ning teostada andmevahetust kõigi laialdaselt levinud ruumiliste andmete (faili)formaatidega. ESRI tarkvara standardformaatidena on kasutusel shapefailid, coverage-failid, ESRI GRID, geoandmebaas kui ka ArcIMS ja ArcGIS Server`i poolt läbi Interneti produtseeritavad kaardiandmed, sh. OpenGIS standarditel põhinevad teenused (WMS, WFS). Samuti toetab ArcGIS kõiki levinud CAD andmete formaate (DXF, DGN, DWG) ning enam kui 35 erinevat rasterandmete formaati (täpsem info rasterandmete kasutamise osas
annaabi.ee 
