Heideggeri(heidetus on vaja endale läbipaistvaks teha. Kaasaegne maailm on läbipaistmatu. Fenomenoloogia oleks sellest aru saamine, aga ta ütleb, et see on tänapäeva maailmas võimatu. Uskus, et talupoeglik lihtne elu on parim),J.P.Sartre(rõhutab subjektiivset valikut, isikliku valiku olemust . See pöörab tähelepanu nendele igapäevastele asjadele, mis moodustavad teadvuse vahetu sisu, ega käsita teadvust ennast abstraktse ja formaalsena, vaid mõistab seda alati asjadele suunatud teadvusena.)M.Merleau Pontyd(rõhutab inimese kehalisust.Ütleb, et kõik ei ole võimalik ajaloolise konteksti ega enda tahte otsusena võtta e. kõik ei olene endast.Tema olulisus seisneb selles.et eda hakatakse hiljem postmodernismiga seostama ja talle toetuma. Sõna fenomeloogia tähendab fenomenide uurimist.Fenomenid on asjad, nagu me neid teadvuses tajume, erinevalt asjadest, nagu nad tegelikult ja meie kogemusest sõltumatult on
23 sisimas ühendatud sõpruses, sest see on oma täiuslikkuses vaadelduna kahe inimese ühendatus armastuses ja vastastikkuses austuses. Vooruste lihtsaks lisandiks - mis annab kõigele eelnevale kauni ja voorusliku ilme ning äratab meis soovi vooruslikkuse järele, on käitumisega seotud voorused: viisakus, kõnetatavus, külalislahkus. Me näeme, et alul üsna formaalsena ja sisutuna näivad praktilise mõistuse printsiibid, osutuvad vägagi tarvilikeks praktilises elus. Kant suudab anda siin palju praktilise elu näiteid ja "kasuistlikke küsimusi". Me näeme muuseas, et siin on jutt kohustustest. Võib näida, nagu oleks Kant sünge kombeõpetuse esindaja, kes eitab igasugust vaba rõõmsameelsust. Et see nii ei ole, seda näitavad Kanti lõpumärkused "eetilise askeetluse" (vooruste kultuuri) kohta. Vooruse reeglid
annaabi.ee 
