kõrgemaks inimese tarkusest. Väideti, et pärast kristlust pole enam teadmistejanu ning pärast evangeeliumi pole uurimusi. Usk võib lähtuda ka absurdsusest. Augustinius (354-430) näitas, et kristlus andis talle tõe ja vastuse kõikidele küsimustele. Isemõtlemine on võrdne saatanlusega. Skolastika Usulis-filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet püüti põhjendada loogiliste arutluste abil. Arendati formaalloogikat. Skolastika iseseisvus teoloogiast tulenes eelkõige nominalismi ja realismi vahelises vaidluses üldmõistete ehk universaalide üle, mille sisuks on üksiku ja üldise erinev käsitlus. Universaalidel on skolastika seisukohalt 3 eksistentsi: 1.Nad eksisteerivad enne asju jumalas tema ideedena, mille järgi jumal loob asju. 2.Asjades nad eksisteerivad ühtsena paljus. 3. Pärast asju nad eksisteerivad nad abstraktsete mõistetena asjadest inimese mõistuses.
Õiglus selgub eelkõige läbi vastandite Teadlik olek õiglusest ilmneb esimesena just siis, kui intellekt satub vastamisi situatsiooniga, mida ta peab ebaõiglaseks – subjekt kogeb oma püüdlustes väärtuste poole mingeid takistusi tavasituatsioonis toimub õigluse tunnetamine eelkõige intuitiivselt ja empiiriliselt järjepidevuse kriteeriumi abil. Õigluspärasuse hindamisel saab kasutada formaalloogikat. Kõik kes on X, peaksid olema Y jne Õiglus ja väärtusteooria väärtust saab mõista kolmes erinevas tähenduses: väärtus kui omadus – tõene, õiglane – subjektiivne aspekt väärtus kui loomus – tõesus, õigluspärasus väärtus kui vastava loomusega olukord – tõde, õiglus. Väärtustel on skaala – positiivsed, negatiivsed ja neutraalsed väärtused õiglane on positiivne väärtus – ebaõiglane aga negatiivne
annaabi.ee 
