Tüüpilised stiilinäited: ümarkaar. Gooti stiil tunnus: peen.Aknad: värviküllased,sinakad,vitraaz.Võlvid,laed: teravkaar. Tornid: kõrged, sakilised,kaunistatud viilud. Kaunistused: dekoratiivviil portaalil. Stiilinäide: teravkaar. 7.Ülikoolide asutamine Euroopas, nende korraldus ja õppetöö. - Teaduse arengut pidurdas ristiusk. Keskaegne filosoofia skolostika. Selle peamine sisu oli antiikteoste omavaheline kooskõlla viimine. Eriti peeti lugu Aristotelese formaalloogikast. Kogu koolihridus oli ladinakeelne. Esialgu asusid algkoolid kloostrite juures. Hiljem asutati linnakoolid ehk talurahvakoolid. Ülikool 1)filosoofiateaduskond andis keskahariduse 12-15 a poistele. Õppetöö kestis 6-7 aastat ja pärast lõpetamist võis minna bakalaureause õppesse. Bakalaureus 1) teoloogia, meditsiin, juura. Doktoriõpe toimus individuaalsel õppel. Õppeained olid 7 vabakunsti. Triivium lad.keele grammatika, retoorika, dialektika(eeldus,väide,tõestus)
Tüüpilised stiilinäited: ümarkaar. Gooti stiil – tunnus: peen.Aknad: värviküllased,sinakad,vitraaž.Võlvid,laed: teravkaar. Tornid: kõrged, sakilised,kaunistatud viilud. Kaunistused: dekoratiivviil portaalil. Stiilinäide: teravkaar. 7.Ülikoolide asutamine Euroopas, nende korraldus ja õppetöö. - Teaduse arengut pidurdas ristiusk. Keskaegne filosoofia skolostika. Selle peamine sisu oli antiikteoste omavaheline kooskõlla viimine. Eriti peeti lugu Aristotelese formaalloogikast. Kogu koolihridus oli ladinakeelne. Esialgu asusid algkoolid kloostrite juures. Hiljem asutati linnakoolid ehk talurahvakoolid. Ülikool – 1)filosoofiateaduskond andis keskahariduse 12-15 a poistele. Õppetöö kestis 6-7 aastat ja pärast lõpetamist võis minna bakalaureause õppesse. Bakalaureus – 1) teoloogia, meditsiin, juura. Doktoriõpe toimus individuaalsel õppel. Õppeained olid 7 vabakunsti. Triivium – lad.keele grammatika, retoorika, dialektika(eeldus,väide,tõestus)
Tema meetod on tuntud kui loogikaalgebra ehk Boole´i algebra. Tänapäeval käsitletakse Boole´i algebrat kui üldist matemaatilist meetodit, mille üheks esituseks on formaalloogikas ja selle rakendustes kasutatav loogikaalgebra, teiseks aga releekontaktahelate ja kontaktivabade lülituste kirjeldamisel ja projekteerimisel kasutatav relee- ehk lülitus- algebra. Et mõlema esituse vahel valitseb tihe analoogiaseos, siis tõlgendatakse piltlikkuse huvides tihti releealgebra seoseid formaalloogikast võetud mõistete ja terminite najal. Seetõttu ei tehta ka Boole´i algebra ja loogikaalgebra vahel sageli selget vahet. Loogikaalgebra matemaatiline aparaat on sisuliselt eriliiki algebra teheteks muutujatega, millel erinevalt reaalarvude algebrast saab olla ainult kaks väärtust. Need on kahendmuutujad ehk Boole´i muutujad ja nende eri väärtusi tähistatakse sümbolitega ,,0" ja ,,1". Kahendmuutujatega Boole´i algebra on universaalne ning
annaabi.ee 
