loomuliku keele tunnused. 8. Formaakleeled vs. loomulikud keeled. On üpris kitsa kasutusalaga (programmeerimiskeelest on vähe kasu liikluse korraldamisel ja vastupidi jms). Miks? Sümbolite arv on piiratud. Inimkeeles on teatud sümbolite (sõnade) arv piiramatu, neid tekib juurde, mõned kaovad aga kasutuselt. Inimkeele kasutusala ei ole piiratud. Loomuliku keele omandamise võime on kaasasündinud, formaalkeeli omandatakse ainult õppides. Formaalkeel väldib mitmetähenduslikkust. Loomulik keel ei suuda seda vältida (ega peagi). Formaalkeele väljendusjõud on väike, loomuliku keele oma on suur. Diskursusteave: ,,Tal on kollane põrnikas" (teame, et niimoodi nimetatakse autot, saame kontekstist aru, et jutt on autost). 9. Loomade keel vs. loomulik keel. Loomade suhtlus on võimalik, kuid nad kasutavad signaale, mitte sümboleid
(Õim 2000: 12-13) 3.2 Generatiivne grammatika Generatiivne grammatika oli suund, mis vormis 1950.60. aastate kogu teoreetilise keeleteaduse põhisuuna. (Tenjes 2010: 48) Grammatika teooria nägi välja ette, et tuli kirjeldada inimese keelevõimet, mis võimaldab tal omandada suvaline keel ja mõista ning moodustada selle keele kõiki lauseid. (Õim, Tragel 2007: 99-100) Töötati välja formaalne süsteem keeleuurimisel rakendamiseks, mille abil on loodud formaalkeeli, näiteks programmeerimiskeeled. (Õim 2000: 14) 3.3 Kognitiivne lingvistika Kognitiivne lingvistika sündis 1970. aastatel USA ülikoolides ning tõusis 30 aastaga juhtivaks suunaks maailma keeleteaduses. Kognitiivne keeleteadus on seadnud eesmärgiks kirjeldada ja seletada igasuguste keelenähtuste olemust. (Õim, Tragel 2007: 103-104) Keelt käsitletakse kui keelekasutaja kogemustel ja teadmistel põhinevat nähtust. Niisuguses
annaabi.ee 
