tabandunud. Haiged kalad ujuvad vee pindmises kihis, kogunevad tiigi või basseini sissevoolule ning neelavad õhku. Tõrje aluseks on kalamajandis ettenähtud profülaktikaabinõude hoolikas täitmine. Esmajoones on vaja vältida haigustekitajate sissetoomist majandisse. Häid tulemusi kostioosi puhul annab formaliini kasutamine maimude vannitamisel (150 ml 38%st formaldehüüdi 1000 liitri vee kohta). Toime aeg 1530 minutit. Forellimaimusid võib kostioosi puhul vannitada ka 2,5%ses keedusoolalahuses 1520 minutit, karpkala maimusid 5%ses keedusoolalahuses 5 minutit. PILET 7 1)Saprolegnioos e dermatomükoos. Staffi haigus. Saprolegnioosi tekitajaiks on mitmed hallitusseened, peamiselt Saprolegnia ja Achlya perekondadest. Hallitusseened kujutavad endast peenikeste ja jämedate niitide kogumikku
suurem osa kaladest tabandunud. Haiged kalad ujuvad vee pindmises kihis, kogunevad tiigi või basseini sissevoolule ning neelavad õhku. Tõrje aluseks on kalamajandis ettenähtud profülaktikaabinõude hoolikas täitmine. Esmajoones on vaja vältida haigustekitajate sissetoomist majandisse. Häid tulemusi kostioosi puhul annab formaliini kasutamine maimude vannitamisel (150 ml 38%st formaldehüüdi 1000 liitri vee kohta). Toime aeg 1530 minutit. Forellimaimusid võib kostioosi puhul vannitada ka 2,5%ses keedusoolalahuses 1520 minutit, karpkala maimusid 5%ses keedusoolalahuses 5 minutit. Hilodonelloos Haiguse peamiseks tekitajaks on väike (0,050,07 mm pikk ja 0,030,04 mm lai) infusoor Chilodonella piscicola, kes parasiteerib kala kehapinnal, uimedel ja lõpustel, toitudes limast ja irdunud epiteelirakkudest. Hilodonella paljuneb lihtpooldumisega kaheks. Parasiidi sigimine oleneb vee tempara tuurist