Näiteks vetikad toodavad energiat päikese ja vee abil. b) Esmased tarbijad ehk herbivoorid Mageveekrevett ja teod ning teised väikesed herbivoorid (taimtoidulised) asuvad toiduahelas järgmisel kohal. c) Teisesed tarbijad ehk karnivoorid Järgmise astme tarbijad on suuremad karnivoorid (lihasööjad) nagu näiteks forell, kes sööb krevette ja tigusid. d) tipptarbijad Energia taastootmise järgmisel astmel on näiteks forellidest toituv saarmas veelgi suurem lihatoiduline loom. e) Ökopüramiid VEEIMETAJAD RÖÖVKALAD LEPISKALAD VEESELGROOTUD PLANKTON 8 5. Ökosüsteem kui tervik a) Toiduahelad surnud raudkull > raisamatja > vihmauss > lestad > mikroobid
Iga kalapoe lette kaunistavad erepunased forellifileed ja sellest tehtud tooted, samuti punane forellimari. Oma nime vikerforell on kala saanud kodumaal, Põhja-Ameerika jõgedes esinevate värvikirevate vormide järgi. Need on praegu haruldased, kaitsealused kalad. Kalakasvandustes massiliselt toodetavat vikerforelli iseloomustab hoopis ehapuna meenutav piki keha kulgev purpurne või roosakas-violetne vööt. See eristab teda selgelt lõhest ja kohalikest forellidest. Eesti looduses esinevad lõhe, meri- ja jõeforell kuuluvad perekonda lõhe (Salmo). Vikerforell on aga idalõhede perekonna liige, kuhu alla kuuluvad veel ka gorbuusha, keta, kizutsh, nerka ja kuninglõhe. Kõigi maailmajagude kalakasvandustes levinud vikerforell pärineb algselt Põhja-Ameerika lääneranniku järvedest ja jõgedest. Väljaspool looduslikku kodumaad on asustatud või põgenenud kaladest iseseisvad asurkonnad kujunenud
annaabi.ee 
