14%-ga, mille tootmine on sarnaselt USA-ga järk- järgult langenud 8%-le. Ka Jaapani osatähtsus tootmises on oluline. Tagasi vaadates oli 1989. aastal Jaapan tavapärasest liidrist USA-st 6% edukam. Jaapanit tabas madalseis eelmise sajandi keskel, mil autotööstus oli praktiliselt olematu. Tänapäeval on Jaapan suutnud pürgida kolmandale kõige tootlikuma riigi kohale, mille on võimalikuks teinud toyotismi tootmiskorraldus, kus on toimiv meeskonnatöö ja laoseisud on vastandlikult fordismile minimaalsed. Praegune suurima autode tootmismahuga riik on Hiina, kes 1960. aastal ei väljastunud mingit toodangut. Selles riigis hakati autosid tootma alles 1995. aastal, millest alates on nende tootlikus aina suurenenud. 2005. aastal kuni 2010 suurenes Hiina tootmismaht 15%, see tähendab, et 2010. aastal oli Hiina tootmismaht 24%. Indias, Lõuna-Koreas ja Brasiilias on autode tootmine märgatavalt kiiresti suurenenud. Kõige
pingeliseks ja nüristavaks. See ei teravdanud sotsiaalseid vahekordi, kuna Fordil oli uudne majanduslik mõtlemine. Tänu konveieriseerimisele mitmekordistus ettevõtja kasum. Ford suunas saadud kasumi järgmistesse kohtadesse: 1. Tootmine tuli muuta üha efektiivsemsks ja odavamaks, tootmisprotsess moderniseeritumaks. 2. Toodete hinna alandamine. 3. Tööliste palkade tõstmine. Madala palga eest poleks võimalik olnud inimesi panna sellisele nüristavale tööle. Tänu fordismile liikus USA proletariaat elanikkonna vaesemast osast keskmise jõukusega elanikkonna hulka. Fordism pääses võimule I ja II maailmasõja vahel, see tagas USAle majandusliku üleoleku muust maailmast. Ameerika ühiskondlik heaolu suurenes tunduvalt. Luksuskaubad (traktorid, kombainid, fotoaparaadid) muutusid laiatarbekaupadeks. Euroopas oli auto I ja II maailmasõja vahel veel jõukamate privileeg, USAs aga muutunud tarbeesemeks.
· Esiteks, väidab Daniel Bell, et teadmised ja informatsioon on postmodernse ühiskonna strateegiliseks vahendiks nagu energia, loodusressursid ja masinatehnoloogia kombinatsioon oli abivahendiks industriaalsele ühiskonnakorraldusele üleminekuks. · Teine valdkond, mis on mõjutanud postmodernismi ideed kui epohhi puudutab organisatsiooni või tootmist ja tarbimist ühiskonnas. Näiteks on üleminek fordismilt post- fordismile, masstootmiselt paindlikumale tootmisele. Fordism on mõjutanud tugevalt sotsiaalset ja kultuurilist elu. Olulised muutused on toimunud valitsuse, tootmise ja tarbimise suhetes. Enam ei olnud lihtsalt ühte sorti toodet, vaid neid on palju ning see annab inimestele võimu esitleda ennast läbi toodete. Spetsialiseerumine tootmises ja tarbimises tõi kaasa muutusi turunduses, organisatsioonilistes struktuurides ja poliitikas, mis edasi
annaabi.ee 
