Newtoni rõngad. Valgus peegeldub klaasplaadi ja läätse vahelt. Difraktsioonvõre. Klaasplaadil olevate paralleelsete pilude süsteem. Holograafia, Esemetest ruumilise kujutise fotografeerimine. Valguse polarisatsioonElektrivälja tugevuse vektor võngub ühes kindlas tasandis. See tekitab teatud kristallid, mis lasevad läbi kindlas tasandis. Need on POLAROIDID. Rakendused:Polaroid päikeseprillid.3D kino Max Plancki hüpotees. Footoni energia arvutamine. 1902. Osakestena ehk footonitena käitub valguskiirgamisel ja neeldmisel. Muutuv elektriväli tekitab muutuva magnetvälja muutuv magnetväli tekitab muutuva elektrivälja. Elektromagnetlaine on muutuvate elektri ja magnetväljade levimine lainena. Eml koosneb kahest komponendist : elektriväljast ja magnetväljast. Eml-s toimub elektri-ja magnetvälja perioodiline muutus. Muutumine on samas faasis ja toimub ajas sinusoidaalselt. Elektromagnetlained tekitavad suure sagedusega
KORDAMINE KT 3 1. Milliselt käsitleb valgust kvantoptika, M. Plancki hüpotees? Kvantoptika käsitleb valgust kui osakeste voogu. Max Plancki hüpotees: osakestena ehk footonitena käitub valgus kiirgamisel ja neeldumisel. 2. Kuidas leiad valguskvandi energiat sageduse ja lainepikkuse abil? hc E energia [J] h-Plancki konstant 6,67*10-34 J*s E = h f f = c/ => E = -------- f valguse sagedus -lainepikkus 3. Mis on fotoefekt ja sõnasta tema kaks seaduspärasust? Fotoefekt on nähtus, kus valguse toimel lüüakse ainest välja elektrone.
Tuumafüüsika medistiinis. Radioaktiivse kiirguse omadusi kasutatakse niihästi haiguste diagnoosimisel kui ka nende ravis. Radioaktiivsus on aatomituuma omadus iseeneslikult laguneda. Radioaktiivsus on iseloomulik ebastabiilsetele, suhteliselt suure massiga aatomituumadele. Radioaktiivse lagunemisega kaasneb radioaktiivne kiirgus. See võib olla korpuskulaarne (elementaarosakeste või heeliumiaatomi tuumade voog) või kiirata footonitena (elektromagnetkiirgus). Loodusliku radioaktiivsuse avastas Antoine Henri Becquerel 1896. aastal. Teadlane pani tähele, et tema poolt uuritud fosforestseeruvast ainest lähtuv kiirgus läbib kahekordse valguskindla musta paberi. Radioaktiivsele lagunemisele on iseloomulik, et ajaühikus lagunevate aatomituumade arv väheneb pidevalt. Seepärast kasutatakse radioaktiivsuse iseloomustamiseks poolestusaega (t1/2). Poolestusaeg on
Mis moodustab ülejäänud soojuskao? Umbes 80%, ülejäänud soojusjuhtivus, aurumine, konvektsioon 37. Kirjeldage kiirguse liike, mis keha soojendavad? Päikesekiirgus, nähtav valgus, infrapuna valgus, soojuskiirgus 38. Kuidas kujutada keha soojenemist kiirguse toimel? Päike paistab peale, soojeneb, temp suureneb, osakesed hakkavad kiiremini liikuma, aineosakesed võnkuma, kujutame valgust osakeste voona kvantide, või footonitena, footonid põrkudes ainega annavad oma energia aineosakestele, ise kaovad ära neelduvad. Footonitelt saadud energia tulemusena hakkavad aineosakesed kiiremini võnkuma. 39. Kuidas liigitatakse soojuskiirgus? Pikalaineline soojuskiirgus, lühilaineline soojuskiirgus, (mida madalam on keha temperatuur, seda suurem on kiirguse lainepikkus.) 40. Nimetage kehi, mis kiirgavad pikalainelist soojuskiirgust. Maa, laud, füüsika õppejõud 41. Kauplustes, kus on külmlett on jahe
erinevus loodusseaduste ja Murphy seaduste vahel on selles , et loodusseaduste puhul lähevad asjad sassi iga kord sama moodi Loodusseadused kehtivad kogu aeg Fotosüntees 1 Süsivesinike moodustumist fotosünteesil kirjeldab järgmine põhivõrrand: 6 H2O + 6 CO2+ 4,66 ×10 -18 J C6 H12 O6 + 6 O2 Võrrand näitab, et fotosünteesi protsessis footonitena neelatud päikeseenergia salvestub tekkivates süsivesikute molekulides. Fotosüntees 2 Aine massi jäävuse seadus ( 1756 Lomonossov, 1777 Lavosier ) : reaktsioonist osa võtvate ainete mass võrdub reaktsioonisaaduste massiga Energia jäävuse seadus ( 1760 Lomonossov ) : energia ei teki ega kao, vaid võib ainult ühest liigist teiseks muunduda Aine massi ja energia jäävuse seos ( 1905 Einstein ) massi ja energia ekvivalentsus : E= mc²
puhul rakendatav. Elektronide stabiilsus peab tulenema tundmatutest loodusseadustest. Bohri esimese postulaadi järgi saab aatom eksisteerida üksnes ühes või mitmes kindlas statsionaarses olekus. Igale olekule on iseloomulik teatud energianivoo. Bohri teise postulaadi järgi saab aatom üle minna ühelt energianivoolt teisele ning selle ülemineku käigus vabaneb aatomist või seotakse aatomiga energiahulk, mis võrdub energianivoode vahega. Energia vabaneb elektromagnetkiirgusena, footonitena; see toimub kindlate annustena (kvantidena); sageduse määrab Einsteini sagedustingimus. Sel alusel õnnestus Bohril arvutada vesiniku spektrijoontele vastavad sagedused; seda peeti tema teooria tugevaks tõendiks. Bohri teooriat püüti rakendada ka teiste elementide aatomitele, kuid rakendatavaid tulemusi ei saadud. Küll aga õnnestus rahuldavalt seletada aatomite järjestust keemiliste elementide perioodilisussüsteemis.
elektriväljadest. Neil on suur sageduste vahemik ning võime levida kõikides keskkondades, ka vaakumis (sõltuvalt elektromagnetlainete sagedusest võivad lained keskkonnas neelduda ning põhjustada sellega temperatuuritõusu antud keskkonnas). Kui vabad elektronid aeglustuvad või kiirenevad, nt põrgete tagajärjel, kiirgub raadiolaineid ja vähesel määral röntgenkiiri. Kõik kiirgused peale raadiolainete sähvatavad pigem juhuslike impulssidena, nn. footonitena, kui püsiva voona. (Oxlade et al 1997: 44) Elektromagnetlaine omadusi, tekkimist ja levimist kirjeldavad Maxwelli võrrandid. Vaakumis on elektromagnetlainete kiirus c=2.99792458 x 108 m/s. Monokromaatset elektromagnetlainet iseloomustavad sagedus ning lainepikkus. (ENE 1987: 524) · Maxwelli esimene võrrand kirjeldab seda, et elektrivälja tekitavad laengud ja et selle välja jõujooned algavad ja lõpevad laengutel.
annaabi.ee 
