See raadioteleskoop oli mõeldud küll vesiniku vaatlusteks meie Galaktikas, kuid oli ehitatud madala müratasemega ja seetõttu registreeris ka nõrka reliktkiirgust temperatuuriga ligi 3 K. Penzias ja Wilson said selle eest 1975. a. Nobeli preemia, sest reliktkiirguse avastamine oli kosmoloogiale pöördelise tähtsusega. Galaktikate maailma paisumisest sõltumatult tõendab see jääkkiirgus varasest Universumist (ehk reliktkiirgus ehk foonkiirgus ehk veel täpsemalt -- mikrolaineline kosmiline taustkiirgus), et Universum oli kunagi väga tihe ja kuum. Sellist Universumit oli ennustanud just Suure Paugu kosmoloogia raames George Gamow 1946. a. Osutub, et see kiirgus on äärmiselt isotroopne, s.t. väga ühesuguse temperatuuriga (täpsusega üks sajatuhandik) sõltumata vaatesuunast. [1] LÄHIAJALUGU 4
eelissuunata. Kehad eemalduvad üksteisest kui neile ei mõju mingi muu keha gravitatsiooniväli Galaktikate jaotus ja kiirus on keskmiselt ühesugused Sellest tuleneb ka Hubbel'i konstant, mis iseloomustab maailmaruumi suhtelist paisumist Kosmoloogiline Horisont Me ei näe kaugemale kui kõige kaugema taevakeha kiiratud valgus on meieni jõudnud Milline on Universumi praegune temperatuur? Milline oli ta minevikus? 1965. a. avastati foonkiirgus ja tema spektri maksimum asub lainepikkusel =1,07 Wien'i valemi järgi vastab sellele temperatuur 2,7 K (270°C) meie universumi temperatuur Me teame, et tegemist on paisuva universumiga Seega ka jahtuva universumiga Sellest võib järeldada, et universum oli kunagi väga kuum Tänan kuulamast! J
läbimõõduga umbes 30 miljonit valgusaastat. Hubble´i seadus- mida kaugemal asub vaatlejast kosmoloogiline objekt (nt galaktika), seda kiiremini ta vaatlejast eemaldub: kus - eemaldumise kiirus, - vaadeldava objekti kohavektor (vaatleja on koordinaatide alguspunktis), - Hubble´i konstant. H- on konstant selles tähenduses, et antud ajahetkel on kõigi galaktikate jaoks sama. Kuid nagu hiljem näeme, muutub Hubble´i konstant Universumi evolutsiooni jooksul. Mikrolaineline foonkiirgus - on isotroopne ja vastab soojuslikus tasakaalus oleva absoluutselt musta keha kiirgusele temperatuuril 2,7 K. Vaadeldavad üliväikesed kõrvalekalded nimetatud seaduspärasustest annavad olulist informatsiooni galaktikate tekkemehhanismide kohta varajases Universumis. Ürgse heeliumi ja deuteeriumi kontsentratsioon (heeliumi või deuteeriumi massi ja barüonide kogumassi suhe): ja Lõpuks tuletagem meelde, et astronoomiliste objektide
75-100 13.Kirjeldage galaktikate ruumjaotust. Galaktikad moodustavad galaktikate parvi. Galaktikate parved moodustavad omakorda kärjetaolisi struktuure. 14.Mis on Universum? Universum on inimesele tajutav ja kujuteldav maailmakõiksus, kõikide asjade kogusus. Teaduses mõeldakse selle all kosmost ehk maailmaruumi, mis sisaldab kogu ainet ja energiat. 15.Milline on Universumi praegune temperatuur?Milline oli ta minevikus? 1965. a. avastati foonkiirgus ja tema spektri maksimum asub lainepikkusel =1,07 Wien'i valemi järgi vastab sellele temperatuur 2,7 K (-270°C) Universumi temperatuur. Me teame, et tegemist on paisuva ja seega ka jahtuva Universumiga. Sellest võib järeldada, et Universum oli kunagi väga kuum. 16.Kirjeldage aine oleku muutumist Universumi paisumise käigus. Esimeseks hetkeks universumi tekkimisel on aine eraldumine antiainest. St prootonite
Kuum universum · Ühe sajandiksekundimöödudes oli temperatuur umbes 100 miljardit kraadi. Sellisel temperatuuril said eksisteerida ainult kiirgus ja elementaarosakesed. · Esimese kolme minuti järel oli temperatuur universumi laienemise tõttu langenud miljardi kraadini. Tekkisid esimesed duteeriumi- ja heeliumituumad · Alles 300 000 aasta möödumisel jahtus universumi temperatuur 3500K, kus elektronid ja tuumad said ühineda H ja He aatomiteks -> foonkiirgus eraldub ainest. Kuuma universumi ajajärgul kujunes nähtamatu aine. Läbipaistev universum · Jätkus universumi jahtumine ja paisumine ka relikfoon ,,jahtus ja laienes" · Suurenes nähtamatu aine mõju · Algas universumi suuremastaabilise struktuuri tekkimine · Esijalgu tekkisid õhukesed tihedamad kihid, mis lõikudes moodustasid keerulise kärgstruktuuri. Gaas kuumeneb ja sellest moodustuvad galaktikaparved, galaktikad ja