7. Bernstein töötaas välja ?- Juba käesoleva sajandi keskpaigas leidis N. Bernstein (1947), et kesknärvisüsteemi talitluse analüüsimisel tuleb eristada erinevaid neuraalseid tasandeid. Liigutustegevuste juhtimisel eristatakse kesknärvisüsteemi juhtivat tasandit koos sinna juurde kuuluvate närvistruktuuridega ning foonilisi e. abistavaid tasandeid. Iga konkreetse liigutusülesande lahendamiseks formeerub kesknärvisüsteemis üks juhtiv ning mitmed foonilised tasandid. Seejuures jaotatakse sensoorsed korrektsioonid nii, et juhtiv tasand reguleerib liigutuste mõttelist osa (mida ja kuidas teha?) ning taktikalisi käike; foonilised tasandid kindlustavad aga liigutuste koordinatsiooni- liigutuste rütmi, lihastöö sujuvuse, sisemiste ja väliste jõudude efektiivse kasutamise jne. Seejuures omavad foonilised tasandid suurt iseseivust nende neurofüsioloogilistele võimalustele vastavate sensoorsete korrektsioonide teostamiseks.
Rudolf Tobias 1873 -1918 1873 -1918 Esimene kompositsiooniharidusega helilooja Eestis Tegutses organisti, pianisti ja muusikakriitikuna Loomingul tugev isikupära, harukordne väljendusjõud Temalt pärinevad paljude zanride esikteosed Eesti muusikas Lapsepõlv Sündis köstri pojana Hiiumaal Käinas, 1885 kolis pere Kullamaale Peres 13 last Elamistingimused soodsad Esimesed teadmised isalt 6-aastaselt mängis ta isaga neljal käel orelit 9-aastaselt komponeeris oma esimese teose -12 koraalprelüüd http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/ http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/ http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/ Koolitee 1885 Haapsalu kreiskool, õppis Catharina von Gernetti juures 1889 Tallinna Nikolai gümnaasium, mille lõpetas koduõpetaja kutsega 1893 Peterburi konservatoorium, lõputööks kantaat "Johannes Damaskusest" Elukäik Aastatel 1898 - 1904 töötas Peterburi Jaani koguduse organisti ja koorijuhina 1904...
(aldriin, dieldriin, heptakloor jt). 4. Millise koostisega võib olla prügila filtraat ehk nõrgvesi? V: Reostunud pinnavees ja põhjavees määratakse kõrged raskmetallide, kloriidide ja teiste halogeenide sisaldused. Üldine mineraalsus võib filtraadil olla kuni 52 g/l 5. Milline oht on võib olla seotud olmeprügilate filtraadiga? V:Paljude eriti ohtlike komponentide piirväärtused on ületatud rohkem kui 100 korda, aga kohalikud foonilised väärtused 1000 korda ja rohkem. Selle filtraadi väljavool toob kaasa muldade ja taimestiku reostuse, mis troofilise ahela kaudu lõpuks võib sattuda inimeste lauale. Suurte prügilate ümber on selliste moondunud muldade oreooli raadius kuni 2-3 km. 6. Millist ohtu kujutab üks kaasaegne olmeprügila? V: Alt alustades: savikiht, peale 50-60 cm paksune killustiku kiht, sellele veetorustik nõrgvee äravooluks, sellel kruusakiht, sellel matid ning kõige peal prügi. 7
annaabi.ee 
