leiukohtade vahetus naabruses, hakkas vermima kuldmünte ja viis läbi sõjaväereformi, kujundades aristokraatliku ratsaväe kõrvale makedoonia faalanksi. 356 võtsid fookislased (Fookise maakonda hõlmava liitriigi kodanikud) kasutusele Delfi pühamu aarded, et palgata sõjaväge teebalaste vastu. See pühaduseteotus vallandas nn Püha sõja, kus Philippos liitus teebalastega, fookislasi toetasid aga Ateena ja Sparta. 353 purustas Philippos Tessaalias fookislaste väe ja allutas Tessaalia. 446 sõlmis Philippos rahu Ateenaga: Ateena jättis fookislased kaitseta ja Philippos tõusis Delphi pühamu eestseisjaks. Põhja-Kreeka ja osa Kesk-Kreekast olid langenud Makedoonia võimu alla Kreeka alistamine Makedoonia ülemvõimule 346 337 Makedoonia-vastasuse peamiseks keskuseks oli kujunenud Ateena, kus Philippose- vastaseid meeleolusid õhutas Demosthenes (Ateena juhtivaid kõne- ja riigimehi 350datest aastatest alates)
Ateenlased seevastu toetasid fookislasi, kellele kuulus ka sõjast kõrvale jäänud Sparta sümpaatia (ka Ateena ja Sparta olid 42 amphiktyonia liikmed). Sõja algus oli Fookisele edukas: tugeva palga-armeega saavutasid nad ülekaalu Kesk-Kreekas, tungisid Tessaaliasse ja võitsid kahes järjestikuses lahingus tessallaste poolt appi kutsutud Philippost (353. a.). Kuid juba järgmisel aastal löödi fookislaste vägi Tessaalia rannikul, Ateena eskaadri toetusest hoolimata, Philippose armee poolt puruks. Philippos püüdis tungida Kesk-Kreekasse, kuid Ateena ja Sparta väeosad tõketasid tema tee Termopüülide maakitsusel ning Makedoonia kuningas pidas sedapuhku targemaks edasitungist loobuda. Kesk-Kreeka ründamise asemel tungis Philippos Traakiasse (tänapäeva Bulgaariasse), laiendas oma valdused Doonauni ja ähvardas sel moel ateenlastele üliolulisi Musta mere
annaabi.ee 
