Vana-Liivimaa koosnes Eestist ja Liivimaast. Eesti asus põhjas. Killustatud Eesti kuulus Taanile, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne pk, Ordu ( Liivi mõõgavendade 1236). 1238 Stensby leping Järvamaa läks ordule Taanile kuuluvaid alasti nimetati Harju-Viruks (Harjumaa ja Virumaa); Eestima Hertsogkonnaks. Ordu alade kõige kõrgem valitseja oli Liivi ordumeister, maa jaotati komtuur- ja foogtkondadeks. Kontuurkondi juhtisid komtuurid, foogtkondi foogtid. Rüütelvennad. Riia peapiiskop valitses Saare-Lääne ja Tartus, Tallinnas ei valitsenud. Vallutajate suhted põlisrahvaga 1. Milline Eesti piirkond langes kõige suuremasse sõltuvusse? Lõuna-Eesti Sakala ja Ugandi koos naaberväikemaakondadega 2. Kuidas reguleeriti põlisrahva ja vallutajate vahelisi suhteid? Lepingutega, mis fikseerisid kaotajate õigused ja kohustused. 3. Millised õigused jäid põlisrahvale?
Oma halduse ülesehitamiseks oli ordu territoorium jagatud väiksemateks haldusüksusteks komtuur- ja foogtkondadeks , mille keskus oli ordulinnus. Ordul oli Eesti alal neli komtuurkonda (Tallinna, Pärnu, Viljandi ja Kursi) ning seitse foogtkonda (Järva, Narva, Vasknarva, Karksi, Maasilinna, Rakvere ja Toolse). Ajutiselt oli olemas ka Lihula komtuurkond ning ametis Sauga foogt. Ordulinnuseid ja neid ümbritsevaid piirkondi (komtuurkondi ja foogtkondi) valitsesid komtuurid ja foogtid, neid abistasid konvendid. Ordu algusaegadel oli komtuuri ja foogti vahel selge seisusevahe, hiljem see kadus. Liivimaa Ordu sõjaväe (15. sajandi alguses umbes 4000 meest) moodustasid rüütelvennad koos sõjasulastega ja vasallid; 14. sajandi lõpus hakati kasutama ka palgasõdureid. + Saksa Ordu alad 1480 Vormiliselt oli Liivimaa Ordu kui Mõõgavendade Ordu õigusjärglane Liivimaa
Marienburgi ordulinnus Saksa ordu valdused 14.-15. sajand Liivimaa haru 1237 ühines Saksa orduga Mõõgavendade Ordu ja muutus selle Liivimaa haruks – Liivimaa Ordu. Ordu Liivimaa harule kuulus üle poole Eesti ja Läti alast. Ordumeistri peamiseks residentsiks oli Riia linnus, alates 15. Saj lõpust Võnnu. Territooriumi haldasid käsnikud-komtuurid ja foogtid, kes juhtisid vastavalt komtuur-ja foogtkondi, mille keskuseks olid linnused. Olulised sündmused: 1405-1417 oli Riia peapiiskopkond Liivimaa ordu otsese võimu all. Sõltumatus Saksa ordust Vastuolud Riia peapiiskopidega ja Riia linnaga, mis viis Liivisõjani ja ordu likvideerimiseni. Linnuste meeskond koosnes ordu reegli järgi koos elavatest rüütelvendadest ja vaimulikest ning LINNUSED sõduritest ja teenritest. Rüütleid oli umbes 500, kuid nende arv aastatega aina kahanes.
annaabi.ee 
