võimalust teha kokkulepe keisriga. Lõpuks lepitakse kokku, et oodatakse pühi, mil viiakse kingitusi lossi foogtile. Sellel ajal saab rünnata ootamatult. Peale kokkulepet minnakse laiali ning jäädakse pühi ootama. Kõik suundusid koju mehi juurde värbama. Siin maal lõppeb sõlmitus ja teemaarendus. Hakkab kulminatsioon. Kolmas vaatus Kolmanda vaatuse esimeses pildis otsustab Tell, et külastab oma isa Altdorfis ning tema poeg soovib kaasa minna. Hedwig hoiatab Telli, et too hoiaks foogtist eemale, sest foogt kannab viha nende üle. Tell ei näe põhjust muretsemiseks, sest ta peab kinni õigustest. Teises pildis avaldavad Berta ja Rudzen omavahel armastust, kuigi Berta on keisriga sugulane ja Rudzen võitleb keisri vastu. Selgub, et ka Berta on keisri vastane ning soovitab oma kallimal võidelda vaba maa eest. Kolmandas pildis valvatakse kübarat, et selle ees ikka käsule vastavalt kummardataks. Varsti tuleb Tell oma pojaga ning ei pane kübarat tähele
Kuid samas on teada, et Kuusalu esimene kivikirik kuulus Kolga munkadele. Majanduskeskustes aga tavaliselt munkasid ei elanud ja majanduskeskustele ei saanud kirikud kuuluda. Seega pidi Kolga toimima sanktsioneerimata kloostrina, seda tõenäoliselt võimaldas suur vahemaa Gotlandi emakloostriga. /Markus 2006, lk 17/ Enn Tarvel kirjutab: Tallinna vanimas arveraamatus on sissekanded 1371-1374 aastast Kolga munkadelt palkide ostmise kohta. Seal on iga kord juttu Kolga munkadest või foogtist. Ühes 1418. a ürikus räägitakse Kolga isandatest ja vaimulikkudest vendadest. /lk 41-42/ Ametlikult oli keelatud ilmikmunki vendadeks (frater) kutsuda, kuid seda reeglit rikuti järjekindlalt. /Markus, 2009/ Foogt oli aga keskajal piirkonna kõrgeim haldusametnik ja kohtunik või ka keskaegne kirikut või kloostrit kohtus esindav ja selle vara valitsev ametnik. Seega olid inimeste jaoks nii kloostri- kui ka kloostrimõisa elanikud kõik ühesugused mungad.
annaabi.ee 
