1.Vana-Liivimaa olukord enne Liivi sõda Vana-Liivimaa oli poliit-terriotoraalne üksus, mis hõlmas praeguseid Eesti ja läti alasid. Vana- Liivimaa koosnes viiest iseseisvast väikeriigist. Neist suureim ja tugevaim oli Saksa ordu Liivimaa haru, mida valitses Riias ja Võnnus asuv Liivimaa meister koos ordu sõjalisevalmisoleku eest vastutava maamarssali ja kohalikku võimu teostavate käsknikega (komtuuride ja foogtidega). Ülejäänud maa isandad, piiskopid, olid paavsti poolt ametisse seatud vaimulikud, kellele langesid automaatselt ka ilmaliku valitseja kohustused. Piiskopiriikidest vanim ja kaalukaim oli Riia peapiiskopkond. Talle järgnes Tartu piiskopkond, siis Saare-Lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkond. Kogu maa, mida harisid talupojad, jagunes maaisanda domeeniks, mille tuludest kattis maaisand riigivalitsemise kulud ja oma isiklikud väljaminekud, ning vasallidele sõjateenistuse eest
saj keskelt ühtse kirikuprovintsi Riia pp juhtimisel, üksnes Tln pk kuulus ka pärast Taani alade võõrandamist Lundi kirikuprovintsi. Riigiõiguslikult koosnes Vana-Liivimaa pärast 1346.aastat 5 iseseisvast väikeriigist: 1. Saksa Ordu Liivimaa haru-suurim ja tugevaim, mida valitses Riiast ja hiljem Võnnust Liivim ordumeister koos sõj valmisoleku eest vastutava maamarssali ja koh võimu teostavate käsnikega-komtuuride ja foogtidega. (ka nn Liivim ordu, kuid pollnud siiski iseseisev pol üksus, vaid osa Saksa ordust ja hakkas alles 15.saj keskel ordu Preisimaa keskvalisuse alt iseseisvuma) Ülejäänud p-d, maaisandad eelkõige paavsti poolt ametisse seatud vaimulikud, kellele ka ilmalikud kohustused langesid. Piiskopid pidid jagama võimu toomhärradest koosneva toomkapiitliga. 2. Riia peapiiskopkond-priikidest vanim, kaalukaim 3. Tartu piiskopkond 4
annaabi.ee 
