Hüpnootilise transi ajal palutakse patsiendil kujutada oma hirmu objekti ohutul kaugusel. Mitmete seansside jooksul palutakse hüpnotiseeritaval kujutada hirmuobjekti järjest lähemal, kuni hirm kaob. Teiseks lähenemis meetodiks on patsindi viimine aega, mil foobia välja kujunes. Tihtipeale on foobia põhjuseks varasemas eas kogetud sündmus. Hüpnotiseerija eesmärgiks on viia inimene tagasi aega, mil foobia ei olnud veel välja kujunenud ning lasta tal tunda, kuidas ta tundis end ilma foobiata. See tunne kasutatakse foobia asendamiseks. Samu hüpnoosi meetodeid kasutatakse teiste seisundite ravimiks. Nende hulgas võivad olla paanikahäired, posttraumaline stress või obsessiiv-kompulsiivne häire (M. Streeter, 2004). 3. Meditsiinilised rakendused: Valuravi Ammustest aegadest on hüpnoosi kasutatud protseduurides patsientide rahustamiseks ja valuvaigistamises. Bostoni teadlased demonstreerisid 2000. aastal, et hüpnoosi abil on
Hüpnootilise transi ajal palutakse patsiendil kujutada oma hirmu objekti ohutul kaugusel. Mitmete seansside jooksul palutakse hüpnotiseeritaval kujutada hirmuobjekti järjest lähemal, kuni hirm kaob. Teiseks lähenemismeetodiks on patsiendi viimine aega, mil foobia välja kujunes. Tihtipeale on foobia põhjuseks varasemas eas kogetud sündmus. Hüpnotiseerija eesmärgiks on viia inimene tagasi aega, mil foobia ei olnud veel välja kujunenud ning lasta tal tunda, kuidas ta tundis end ilma foobiata. Seda tunnet kasutatakse foobia asendamiseks. Samu hüpnoosimeetodeid kasutatakse teiste seisundite ravimiks. Nende hulgas võivad olla paanikahäired, posttraumaatiline stress või obsessiiv-kompulsiivne häire (Streeter 2006: 66-67). 1.5.3. Meditsiinilised rakendused Ammustest aegadest on hüpnoosi kasutatud protseduurides patsientide rahustamiseks ja valu vaigistamiseks. Bostoni teadlased demonstreerisid 2000. aastal, et hüpnoosi