8.Akvafoobia-Hirm vee ees. 9.Aulofoobia-Hirm flöötide ees. 10. Didaskaleinofoobia -Hirm koolimineku ees. 8 KOKKUVÕTE Uurimus oli väga pikka aega nõudev protsess , mille eesmärgiks oli teada saada täpsemalt foobiatest . Selles uurimuses sain teada väga palju uusi ja huvitavaid asju , küsimustele sain vastused alles nüüd . Esimeses peatükis sain teada , mis on foobia , millised on foobia tunnused ja milline on ravi foobiale. Teises peatükis käsitlesin erinevaid foobialiike , samuti sain teada , millised on foobiad maailmas ja kui palju neid esineb . Uurimuse lõpetasin lühikese kokkuvõttega juhul , kui keegi ei saanud aru eeltoodud peatükkidest ja teemadest , sellele järgneb kasutatud kirjandus ja lisa . 10 Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/foobiad_evejarv.htm http://raulpage.org/koolitus/fuchs.pdf http://et.wikipedia
Foobia võib tekkida millal tahes, ükskõik kus ja kellega iganes, mitte keegi pole foobiate suhtes immuunne. Foobiat eristavad Edmund Bourne järgi (2000: 69) igapäevastest hirmudest kolm iseloomulikku joont. Esiteks, kardetakse püsivalt konkreetset objekti või olukorda pika aja vältel. Teiseks, teatakse, et hirm on põhjendamatu, kuigi see teadmine ei aita hirmu hajutada. Kolmandaks iseloomulikuks jooneks on kardetud olukorra vältimine, see on ka foobiale kõige iseloomulikumaks tunnuseks. See, kui inimene midagi põhjendamatult kardab, pole veel foobia; foobia saab alguse siis, kui hakatakse vältima seda, mida karde- takse. Oma sügavaimate hirmude kohta tasub teada seda, et need võivad olla küll irratsionaalsed, ärevust tekitavad ja piinavad, aga lõppude lõpuks on tegemist ikkagi inimese põhiolemuse olulise osaga. Mitte keegi pole foobiate eest kaitstud ning ükski inimene ei saa endale ka ise foobiat valida
Inimene püüab igati varjata oma foobiat ning paljudel juhtudel jääb selline tervisehäire teistele märkamatuks. (Haiguslikud... 2002: 10) Foobiat eristavad igapäevastest hirmudest kolm iseloomulikku joont. Esiteks, kardetakse püsivalt konkreetset objekti või olukorda pika aja vältel. Teiseks, teatakse, et hirm on põhjendamatu, kuigi see teadmine ei aita hirmu hajutada. Kolmandaks iseloomulikuks jooneks on kardetud olukorra vältimine, see on ka foobiale kõige iseloomulikumaks tunnuseks. See, kui inimene midagi põhjendamatult kardab, pole veel foobia. Foobia saab alguse siis, kui hakatakse vältima seda, mida kardetakse. (Bourne 2000: 69) Oma sügavaimate hirmude kohta tasub teada seda, et need võivad olla küll irratsionaalsed, ärevust tekitavad ja piinavad, aga lõppude lõpuks on tegemist ikkagi inimese põhiolemuse olulise osaga. Mitte keegi pole foobiate eest kaitstud ning ükski inimene ei saa endale ka ise foobiat valida