Kunstinäituse retsensioon Tallinn 2017 Külastasin 19.märtsil 2017 Tallinnas Kumu Kunstimuuseumis 3. korrusel B-tiivas näitust " Värvide dirigendid. Muusika ja modernsus Eesti kunstis." Näituse kuraator oli Bart Pushaw, kordinaator Liis Pählapuu, kujundajad Kärt Einasto ning Joonas Rumvolt ja graafiline kujundaja Kätlin Tischler. Näitusel kasutati ka Eesti Ajaloomuuseumi, Eesti Raadio Fonoteegi, Rahvusarhiivi Filmiarhiivi, Eesti Rahva Muuseumi , „Eesti rahvaluule antoloogia“ ja Tartu kunstimuusumi helisalvestisi, fotosid ja videoid. Näitust " Värvide dirigendid. Muusika ja modernsus Eesti kunstis" saab põhiliselt mõista nii pildi kui ka helikeeles. Näitus uurib, kuidas muusika ja helid on mõjutanud Eesti modernistlikku visuaalkultuuri alates ennemuistsest regilaulude ajastust kuni moodsa ja lärmaka kohvikukultruuri ning džässiajastu abstraktsuseni
Paul Ariste (1905 Rääbise 1990 Tartu) on enim tuntud Eesti fennougristikakoolkonna rajajana. Pani aluse foneetikauuringutele Tartu Ülikoolis, on tulemuslikult uurinud keelekontakte (sh laensõnu eesti keeles) ning eesti murdeid. Arnold Kask (1902 Pärnu 1994 Tartu) oli eesti murrete silmapaistev uurija ning kauaaegne õppejõud. Mari Must (1920 Tartu 2008 Tallinn) oli murdekogumise ja -uurimise korraldajaid TA Keele ja Kirjanduse Instituudis ning Emakeele Seltsis. Ta oli fonoteegi rajaja (1957), murdesõnaraamatu koondkartoteegi loojaid (195263) ja EMS-i käsikirja koostamise suunaja. Kirjandust Murdeplaate Pajusalu, Karl, Tiit Hennoste, Ellen Niit, Peeter Päll, Jüri Viikberg. Eesti murded ja Kendla, Mari. Kirderannikumurde palu. Eesti Keele Instituut. Tallinn, 2001. kohanimed. 2., täiendatud trükk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2009
mehhaaaniline. 1927. hakati pidama kontsertloenguid. Võrdlemisi vähe oli eesti muusikat, polnud algupäraseid helitöid. 1937. otsustati iga nädal pakkuda kuulajatele vähemalt üks ooperietendus. Seoses riigistamisega paranes materiaalne olukord, mis võimaldas osta uusi muusikariistu, heliplaate, ette kanda teoseid, mida enne tehnilistel põhjustel ei saanud. Algas fonoteegi laiendamine. 1934. hakati juurutama soovikontserti, selle populaarsus kasvas ruttu, kõige enam sooviti eestikeelset muusikat, samal ajal korraldati ka esimene orkestritööde võistlus, mille eesmärk oli saada kerget ajaviitemuusikat. 1936. hakati plaadistama eesti muusikat: saavutati olukord, kus kaks päeva järjest suudeti mängida ainult eestikeelset muusikat. Tehti küsitlusi tagasiside saamiseks
annaabi.ee 
