3) assimilatsioon, nt kuld : kulla, tõmmata : tõmban, kand : kanna (sarnastumine). 1) b:v kõige tüüpilisem (asendumine homorgaanse häälikuga) lühikese vokaali järel, nt tõbi : tõve; pika vokaali järel, nt tiib : tiiva; diftongi järel, nt leib : leiva, kaevelda : kaeblen helilise konsonandi järel, nt halb : halva, kurb : kurva; B 2) b kadu eesti keeles ei esine fonoloogilistel põhjustel u ja v kõrvuti, sellistel juhtudel b kaob, nt tuba : toa, nõbu : nõo; 3) mb : mm assimilatsioon, nt hammas : hamba, õmmelda : õmblen. Laadivaheldus on paljudes sõnades taandunud, nt saba, raba. Mitmete sõnade puhul on lubatud nii laadivahelduslik kui ka astmevahelduseta muutmine, nt kubu : kubu/koo, hälbima : hälvin/hälbin. D 1) d kadu lühikese vokaali järel, nt ladu : lao;
Töömälu fonoloogiline hoidla on häiritud kui oleme sunnitud ütlema valjult midagi irrelevantset. See tähendab et kui kasutame artikulatsiooniprotsessi on fonoloogilise hoidla kasutamine häiritud. Kuidas eristatakse selliseid töömälu komponente nagu kordamismehhanism ja hoidla? - Artikulaarne kordamismehhanism – mälujälje värskendamine läbi sisekõne, et mälujälg ei hääbuks - Fonoloogiline hoidla – salvestab fonoloogilistel koodidel põhinevat infot mis püsib ilma kordamiseta aktiivsena vaid paar sekundit. Tõestus, et kui artikulatsiooniprotsess peab midagi töötlema, on fonoloogilise hoidla kasutamine häiritud Kuidas on võimalik eristada visuaalset ja ruumilist töötlust töömälus? Jaguneb visuaalseks ja ruumiliseks. Katsetes on eristatud ajuosade aktivatsiooniline erinevus. Visuaalse infoga aktiveerib vasak hemisfäär rohkem kui parem ja vastupidi.
annaabi.ee 
