keele variatiivsus. speetsies- määramatuse ja määratuse e. definiitsuse ja indefiniitsuse vastandus spirant- frikatiive võidakse ka nii nimetada standardteooria- generatiivse transformatsioonigrammtika enimtuntud versioon. See oli mitmes suhtes eesrindlik grammatikamudel. Sellega oli ka süntaksi tasandile toodud samasugune abstraktse invariantse põhivormi ja tegelikkuses esinevate variantide vastandus, mis oli Euroopa strukturalismis algusest peale põhiideeks olnud ja mida Praha fonoloogid olid edukalt rakendanud nii fonoloogia kui morfoloogia tasandil. Tähelepanuväärne uuendus oli seegi, et selles grammatikamudelis seoti reeglite abil üksteisega (vähemalt põhimõttena) tõepoolest kõik keele allsüsteemid häälikutasandi ja sõnavarani välja. statistiline informatsioon- põhineb koodi märkide arvul ja nende esinemistõenäosusel statistilised universaalid- sellised omadused, mille esinemine maailma keeltes on tõenäosem kui nende puudumine
j [ ü] j [ e] // /o/ j [ ö] j [ ä] /a/ j Häälikud [ i] ja [] avalduvad ühe ja sama foneemi allofoonidena (positsiooniliste variantidena), kuna nad põhimõtteliselt ei esine samades positsioonides (Leningradi koolkonna fonoloogid L. Stserba jt on seda j eiranud, nähes tähtede ja taga eri foneeme). Sama seos kehtib [ e] ja [] puhul. Vahe ees- ja tagavokaalide vahel osutub vene hääldussüsteemis seega ujuvaks ning ebakindlaks vene keele õpetamisel (samuti muude keelte õpetamisel venelastele) tuleb seda arvestada. Veel enam kui siin vaadeldud staatilistest põhiasenditest sõltub vokaalide keeleline
annaabi.ee 
