Süstoolne indeks iseloomustab vatsakeste süstoli kestust võrreldes kogu südametsükli kestusega. Selle süstoli suurenemine näitab diastoli lühenemist ning viitab müokardi toitumise halvenemisele. Vatsakese süstol on EKG-l Q-T sakid. Indeks leitakseQT/RRx100, kus RR = kogu tsükkel. 7. Mehhaanilised ja helilised nähtused südames (SFG, FG). Südames tekivad kontraktsioonide tagajärjel toonid, eristatakse nelja. Neist I ja II saab kuulata, III ja IV on nähtavad vaid fonokardiogrammis (FKG). I südametooni tekitab atrioventrikulaarklappide sulgumine süstoli alguses. II südametooni tekitavad poolkuuklapid sulgumisel. III südametooni põhjustab vatsakeste seinte võnkumine täitumisfaasi alguses ning IV südametoon tekib kodade süstoli ajal täitumisfaasi lõpul. 8. Südame löögimaht ja minutimaht, millest sõltub nende suurus? Rahuoleku näitajad, muutused kehalisel tööl.
Süstoolne indeks iseloomustab vatsakeste süstoli kestust võrreldes kogu südametsükli kestusega. Selle süstoli suurenemine näitab diastoli lühenemist ning viitab müokardi toitumise halvenemisele. Vatsakese süstol on EKG-l Q-T sakid. Indeks leitakseQT/RRx100, kus RR = kogu tsükkel. 7. Mehhaanilised ja helilised nähtused südames (SFG, FG). Südames tekivad kontraktsioonide tagajärjel toonid, eristatakse nelja. Neist I ja II saab kuulata, III ja IV on nähtavad vaid fonokardiogrammis (FKG). I südametooni tekitab atrioventrikulaarklappide sulgumine süstoli alguses. II südametooni tekitavad poolkuuklapid sulgumisel. III südametooni põhjustab vatsakeste seinte võnkumine täitumisfaasi alguses ning IV südametoon tekib kodade süstoli ajal täitumisfaasi lõpul. 8. Südame löögimaht ja minutimaht, millest sõltub nende suurus? Rahuoleku näitajad,muutused kehalisel tööl. Südame löögimaht näitab mitu ml verd suudab süda ühe süstoliga paisata
annaabi.ee 
