Transkriptsioon on eriti kasulik kolmel juhul: I uuritakse mingi keele või murde häälduse üksikasju või erijooni. II kui keelt ei ole varem uuritud ja püütakse uurida selle häälikulist ehitust. III kui keele õpetamisel on vaja näidata sõna hääldust. Transkriptsioone on mitmesuguseid. Rahvusvaheliseks standardiks on kujunenud tähestik The International Phoenetic Alphabet IPA. Foneetilises transkriptsioonis ja foneetilistes uurimustes on kombeks märkida väljendite häälikkujud nurksulgudesse ( [ ] ), vastandina sõnade ortograafilisele märkimisviisile, milleks kasutatakse üldiselt kursiivi. Kui kasutatakse lihtsustatud märkimisviisi, räägitakse ligikaudset transkriptsioonist. Sel juhul piirdutakse põhiliste häälikutüüpide märkimisega ega pöörata erilist tähelepanu väikestele või isikupärastele erinevustele. Kui aga püütakse osutada ka detailsematele
Allfoonidena. · Olulisim on foneemi distinktiine e tähendust eristab funktsioon. Erinev foneemikombinatsioon annab erineva häälikulise vormi, millele saab anda tähenduse. Foneemil endal ei ole tähendust. · Foneem on psühholoogiline reaal. Kõneleja ja kuulaja kas ei märka foneemivariantide erinevusi üldse või siis ei omista neile erinevustele mingit tähendust. Foneetiline transkriptsioon Foneetilises transkriptsioonis ja foneetilistes uurimustes on kombeks märkida väljendite häälikkujud nurksulgudesse ([]), vastandina sõnade ortograafilisele märkimisviisile. Kõne produktsioon: kõneorganid Häälikute jaotuse alused IPA = International Phonetic Alphabet kõigi keelte foneetilise pildi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem. SUT = soome-ugri transkriptsioon (1901) uurali keelte häälduspildi kirjapanekuks loodud transkriptsioonisüsteem. Eesti keele vokaalid
et ka hiina kirjas¨ usteemi mitte tundev lugeja suudaks m~ottek¨aiku j¨algida. T¨o¨os korduvalt esinevad jaapani keelsed terminid on transkribreeritud vastavalt Hepburni s¨ usteemile (nt. kanji), algse kirjapildi kasutamisel on jaapani keelne on v~oi kun h¨a¨aldus kirjutatud kana silpt¨ahestikku kasuta- des (nt. ). Ajalooliste terminite ja p¨arisnimede puhul olen kasutanud ka pinyin transkriptsiooni, foneetilistes tabelites ipa (International 186 Phonetic Alphabet) m¨arke. M¨argi kohale kirjutatud number viitab t¨o¨o lisas toodud morfoloogilise seletuse lehek¨ uljele. Eesti keeles on senini hiina kirjas¨usteemi k¨asitlenud k~oige p~ohjalikumalt M. L¨a¨anemets [LM 89], viidata v~oiks veel ka R. Raua [Raud 99] ja P. Nur- mekunna kirjutistele [NK 57, lk.4450] ning ents¨ uklopeedilistele u¨ldartik-
annaabi.ee 
