() > segment ehk foneem 2. Foneem, allofoon Foneem foneemi ei öelda välja, s.o abstraktne üksus. Ei sõltu kontekstist, vaid hääldus eristab, nii on nt provansaali keeles 'õhtu' seRo ja 'saag' sero (kontekst on sama: se_o) Allofoon allofoone öeldakse selgelt välja. Konteksti poolt määratud, nt kas mõnes Lõuna-Rootsi dialektis on R alati silbi alguses ja r on alati silbi koodas. Foneemid eristavad alati tähendusi, allofoonid on foneemivariandid. Provanssaali r ja R eristavad tähendusi, järelikult need on kaks erinevat foneemi, samuti ph, p ja b hindi keeles. (ph on tegelikult üks häälik, aspireeritud p, aga seda märgitakse transkriptsioonis kahe tähega) Eesti keeles on klusiilide kirjapilt segadusseajav. Tegelikult "sada" hääldub [sata]. Mõni inimene hääldab t vokaalide vahel heliliselt, mõni mitte, aga see ei muuda sõna tähendust. St eesti keeles ei ole d ja t erinevad foneemid, vaid on allofoonid
ja kirjutamine ja nägemine · tähendus või tähenduse eristamine Foneemid: akustilis- artikuatoorselt lähedaste ja funktsioonilt samaste häälikute klass (väikseim üksis) me hääldame häälikuid erinevalt ja ta kõlab sarnaselt, kuid mitte ühte moodi, samas ta täidab ühte ja sama rolli a) hääldaja anatoomilised iseärasused b) hääliku positsioon sõnas, naaberhälikud (maas vs moos <- m'i hääldame teistmoodi) koartikulatsioon · häälik vs foneem (foneemivariandid ehk allofoonid) · segmentaalfoneemid (häälikud)versus prosoodilised ehk suprasegmentaalsed foneemid ehk psrosoodilised foneemid/psodeemid (rõhk, välde-eristab tähendust, lauseintonatsioon) KALA, KALLA (lill, häälikud samad, mis KALA), KALLA (tegevus, ikka sama palju häälikuid) · Foneemi teadlikustamine: häälikuanalüüsi (vaimne toiming, sõna häälikulise koostise
annaabi.ee 
