Teistel täiendava kogumispensioni fondidel on miinimumsumma määramata. 7 Vabatahtlike pensionifondide statistika Esimene vabatahtlik pensionifond Swedbank (end Hansa) Pensionifond V1 loodi juba 1998. aastal. Seejärel tulid järgemööda turule ka SEB, LHV ja Sampo oma pensionifondidega. 2008. aastal lisandusid veel 5 uut fondi ning hetkel on III samba turul 6 fondivalitsejat 13 pensionifondiga. Kui II sambas on fondide liigid või strateegiad suhteliselt selgelt välja kujunenud ja hästi võrreldavad, siis III sambas on pilt natuke kirjum. Erinevalt II sambast on III samba fondid orienteeritud suurel määral aktsiainvesteeringutele mitmed pensionifondid lubavad kuni 100%liselt investeerida oma varad aktsiatesse. III samba fondidega oli 2009. aasta lõpus liitunud ligi 54 000 inimest ja fondide maht kokku moodustas natuke üle 1,1 miljardi krooni
fondivalitseja süülist käitumist ei ole võimalik tuvastada. Olukorras kus fondivalitseja on talitanud järgides kõiki seadusega sätestatud reegleid ning pensionifondi osakute väärtus langeb üksnes fondivalitseja halbade valikute tulemusena ei ole tänasel päeval pensionifondi osakute omanik siiski kaitstud. Kuigi pensionifondi osaku omanikul on õigus teatud ajavahemiku tagant vahetad fondivalitsejat ja kolida oma pensioniosakud teise fondi ei taga see siiski pensioniosakute väärtuse säilimist kuna pensionifondi vahetamisele mõeldakse tavaliselt alles siis kui osakute väärtus on juba drastiliselt vähenenud. Selliseid näiteid ei pea hakkama ka kaugel otsima. Viimaste aastate majandus olukorrast lähtuvalt on ka Eestis mitmeid pensionifonde, mille väärtus on tänasel päeval väiksem kui rahaline väärtus, mille eest fondiosakuid on ostetud. 26