4x10 km (klassika/vaba) I Eldar Rønning, Odd-Bjørn Hjelmeset, Tore Ruud Hofstad, Petter Northug (Norra) II Jens Filbrich, Tobias Angerer, Franz Göring, Axel Teichmann (Saksamaa) III Matti Heikkinen, Sami Jauhojärvi, Teemu Kattilakoski, Ville Nousiainen(Soome) 8. Jaak Mae, Andrus Veerpalu, Kaspar Kokk, Aivar Rehemaa 1.2 Naised 1,3 km sprint (vaba) I Aranna Follis (Itaalia) II Kikkan Randall (USA) III Pirjo Muranen (Soome) 22. Kaija Udras 34. Kaili Sirge 37. Triin Ojaste Sprinditeade (klassika) I Aino-Kaisa Saarinen, Virpi Kuitunen (Soome) II Marianna Longa, Arianna Follis (Itaalia) III Anna Olsson, Lina Andersson (Rootsi) 12. Kaija Udras, Kaili Sirge 10 km klassikat I Aino-Kaisa Saarinen (Soome)
50,6 2. Pankratov/Rotsev RUS + 0,0 3. Sperl/Kozisek CZE + 0,7 Mehed: 15 km (kl) + 15 km (v) suusavahetusega 1. Axel Teichmann GER 1:11.35,8 2. Tobias Angerer GER + 0,5 3. Pietro Piller Cottrer ITA + 0,9 Naised: 7,5 km (kl) + 7,5 km (v) suusavahetusega 1. Olga Savjalova RUS 41.27,5 2. Katerina Neumannova CZE + 0,5 3. Kristin Steira NOR + 2,1 Naised: 10 km (v) 1. Katerina Neumannova CZE 23.58,4 2. Olga Savjalova RUS + 26,5 3. Arianna Follis ITA + 30,2 Mehed: 15 km (v) 1. Lars Berger NOR 35.50,0 2. Leanid Karneyenka BLR + 35,8 3. Tobias Angerer GER + 52,4 Naised: 4x5 km teatesõit 1. Soome 54.18,6 Virpi Kuitunen, Aino-Kaisa Saarinen, Riitta-Liisa Roponen, Pirjo Manninen 2. Saksamaa + 11,9 Stefanie Böhler, Viola Bauer, Claudia Künzel-Nystad, Evi Sachenbacher-Stehle 3. Norra + 15,7 Vibeke Skofterud, Marit Björgen, Kristin Steira, Astrid Jacobsen Mehed: 4x10 km teatesõit 1
Aardeleidude puhul kasutatakse terminus post quem - tpq - aarde noorima mündi varaseim võimalik vermimisaeg. Brakteaadid - ainult ühelt poolt vermitud õhukesed hõberahad Areng Varaseim Lüüdias 7. saj eKr, elektronist Vana-Kreeekas - tavalisim drahm (4,36 g) Roomas vasekangid, siis suured rasked assid, mis ajapikku muutusid kergemaks. 3. saj - denaarid. Caesarist peale valitsejate portreed. Araabia kullast dinaar ja hõbedast dirhem ning vaskmünt follis. 7.-10. saj Kuufa mündid. Karolingidel kuulus müntimisõigus ainult keisrlile, varsti hakati seda läänistama, eelkõige vaimulikele isandatele. 16. saj algul oli Euroopa väärismetallivaeguses, kuldkuldnaid hakati valmistama hõbedast, suure maardla järgi Põhja-Böömimaal said nad nimeks Joachimstaler e. taaler (dollar), jäi maailma tähtsaimaks kaubandusmündiks 19. sajandini. 16. saj. teiset poolest lisandub Atlandi ookeani tagne hõbe. 16
annaabi.ee 
